U u’uj

uva’ itz’ib’a b’en u Pablo

te unq’a aa Galacia

uva’ ni niman u Jesús

1

Ni taq’ b’en u Pablo itzii

1 Ine’ in Pablo apóstol tetz u Jesucristo. As jit umaj uxhchil kat txaaon in. As mita’n umaj uxhchil kat chajon in. Pet a’ u Jesucristo tuk’ u Tiixhe’ uva’ kat ulsan taama u Jesucristo kat oksan in apóstol.

2 As nuntz’ib’a b’en u u’uje’ tuk’ unq’a qitz’in qatzike’ uva’ at sunk’atz ti’ kuq’iilat b’en ex uva’ qitz’in qatzik qib’ setuk’, jank’al ex uva’ echen ex tu u tenam uva’ Galacia.

3 As a’ u Tiixhe’ tuk’ u Kub’aal Jesucristo la aq’on vib’a’nile’ seti’ ti’ uva’ b’a’n etatin sevatzaj la ib’ane’.

4 As a’ u Jesucristo kat taq’ tib’ kamoj ti’ u kupaave’ as ti’ qel vatz unq’a va’lexhla txumb’ale’ uva’ at vatz u tx’ava’e’, eche’ uva’ nisa’ u Tiixhe’.

5 As ye’l o’ la ya’ o’ ti’ qoksat iq’ii u Tiixhe’ ti’ chit ib’ene’. An chite’.

Ni tal u Pablo uva’ va’len unq’a chusb’ale’ uva’ ninima unq’a aa Galacia

6 As nuntxumun seta’n, tul ma’t imolot ex u Tiixhe’ ta’n vib’a’nil u Cristo, as oora chit kat ejalpu ve’t vetxumb’ale’ ti’ u Tiixhe’, tan va’len ve’t uma’t chusb’al kat enima ve’te’ uva’ jit eela tuk’ u b’a’nla yole’ uva’ kat unchus sete.

7 As ye’l uma’toj b’a’nla chusb’al ati ti’ u b’a’nla yole’. Pet at ka’l unq’a uxhchil sexo’l uva’ ni sotzsan ek’u’l tuk’ uma’t chusb’al uva’ va’len ve’te’, tan nijalpu ve’t unq’a uxhchile’ isuuchil u b’a’nla yole’ uva’ kat unchus sete ti’ u Cristo.

8 Pet tuk val sete, asoj jit eela u chusb’ale’ uva’ la alpu sete tuk’ u chusb’ale’ uva’ kat val sete, as ab’il uva’ ni jalpun isuuchil u b’a’nla yole’ ti’ u Cristo, as k’uxh in as moj umaj ángel uva’ la tzaa tu almika’ la ul alon uma’toj chusb’al sete uva’ va’len ve’te’, as ech ib’en u uxhchile’ tu u xamale’.

9 As kam uva’ kat val sete sb’axa as tuk unka’pu sete scheel unpajte. Asoj at umaj uxhchil uva’ la ul alon uma’toj yol sete uva’ jit eela tuk’ u b’a’nla yole’ uva’ kat unchus sete, as a’ uxhchile’ uva’ ech ib’en tu u xamale’.

10 As jit a’ nunsa’ uva’ la oksal unq’ii seta’n ti’ uva’ ni val u yole’ sete. Pet a’ nunsa’ uva’ a’ u Tiixhe’ la oksan unq’ii. Asoj a’ kuxh la unsa’ uva’ ex la oksan unq’ii ti’ unq’a yole’ uve’ ni val sete, as jit in ik’ame’ u Cristo.

Ni tal u Pablo uva’ a’ u Jesús kat aq’on tijle’m

11 As la val sete, vitz’in vatzik, tan jit itxumb’al umaj uxhchil kat vala tul kat val u b’a’nla yole’ sete,

12 tan jit umaj uxhchil kat alon sve. As mita’n umaj uxhchil kat chusun in sti’. Pet a’ u Jesucristo kat k’uchun isuuchil sve.

13 As ab’imale’ seta’n kam vuntxumb’ale’ nik unb’an b’axa tul nik unnima unq’a uq’iib’ale’ uva’ nimamal ta’n unq’a q’esla unb’aale’, tan nik untilu unq’a niman tetz u Jesús. As nik unchuk txumb’al ti’ isotzsal ivatz.

14 As atik pal untxumb’al ti’ unq’a uxhchile’ uva’ nik unchus vib’ stuk’, tan aya’lik chit unk’u’l nik unnima unq’a chusb’ale’ uva’ k’ujlik kan ta’n unq’a q’esla unb’aale’.

15 Pet tul ye’xnik itz’eb’ in vatz u tx’ava’e’, as kat itxaa in u Tiixhe’. As ib’a’nil kuxh Aak, as kat imolo in Aak. As tul kat tal Aak ik’uchat viK’aole’ sve

16 ti’ uva’ la b’en val isuuchil u b’a’nla yole’ ti’ viK’aol Aake’ xo’l unq’a tename’ uva’ jit tiaal Israel, as ye’l umaj vatz tx’ava’illa txumb’al kat unch’oti te umaj uxhchil.

17 As jit b’en in tu u Jerusalén ti’ b’en vilat unq’a apóstol uva’ b’axik ok apóstol sunvatz. Pet a’ b’exkat in tu Arabia. As q’aavik ve’t tzan in tu u Damasco unpajte.

18 As tul ma’t ipal oxva’l yaab’, as b’en ve’t in tu u Jerusalén ti’ b’en vilat u Lu’e’. As o’laval q’ii b’ex unb’an xe’ aak.

19 As jit vil uma’toj unq’a apóstol. Pet ta’n kuxh u Jacobo, u titz’in u Kub’aal Jesús, uva’ kat vila.

20 As ootzimal ta’n u Tiixhe’ uva’ jikla yol chite’ unq’a yole’ uva’ nuntz’ib’a b’en sete, tan ye’l yol nunchuli.

21 As xamtik ve’t stuul, as b’ex ve’t in tu vitx’ava’ u Siria tuk’ tu u Cilicia.

22 As unq’a qitz’in qatzik uva’ nik niman u Cristo uva’ echen tulaj unq’a talaj tename’ tu u Judea, as ye’xnik tilat unvatz.

23 As nik kuxh tab’i yol svi’ uva’ ech nik tal ile’: «U naj uva’ nik laq’b’an o’ b’axa, as nipaxsa ve’t naj u b’a’nla yole’ ti’ u Jesús. As tul nik tal naj isotzsal u b’a’nla yole’ b’axa,» ti’k u yole’ uva’ nik tab’i unq’a qitz’in qatzike’.

24 As tul tab’i unq’a qitz’in qatzike’ uva’ nik unpaxsa ve’t u b’a’nla yole’ ti’ u Cristo, as toksa ve’t chajaak iq’ii u Tiixhe’.

2

1 As tul ma’tik ipal ve’t kaalaval yaab’, as b’en ve’t in tu u Jerusalén unpajte tuk’ u Bernabé. As veq’o ve’t u Tito svi’.

2 As b’ex ve’t in, tan ti’ uva’ ma’tik talat u Tiixhe’ sve. As unb’an ve’t uma’l u nuk’u tuk’ unq’a qitz’in qatzike’ uva’ atik tijle’m. As val ve’t isuuchil te chajaak ti’ u b’a’nla yole’ uva’ ni val te unq’a tename’ uva’ jit tiaal Israel, aq’al uva’ ye’ la eesal iq’ii u b’a’nla yole’ uva’ nunchuse’.

3 As xekelik u Tito svi’ uva’ jit tiaal Israel. As ye’xhkam kat tal unq’a qitz’in qatzike’ uva’ atik tijle’m ti’ uva’ la eesal unb’iil vichi’ol u Tito.

4 As kat kub’an u nuk’ue’, tan ti’ uva’ atik ka’l unq’a uxhchil xo’l unq’a qitz’in qatzike’ uva’ nik toksa tib’ niman tetz u Jesús. As nik ichuk chajnaj txumb’al ti’ uva’ jit kuxh ti’ kuk’ujb’a’t kuk’u’l ti’ u Jesucristo as la sotzsal kupaav. Pet techal la kunima unq’a tzaq’ite’ skajayil uva’ tz’ib’amal kan ta’n u Moisés. As a’n la sotzsal kupaav uva’ nik tal chajnaj.

5 As o’ chite’ ye’ kat niman unb’ooj unq’a yole’ uva’ nik tal chajnaj, aq’al uva’ mita’n unb’ooj isuuchil u b’a’nla yole’ la jalpuli, uva’ ni qal sexo’l.

6 As unq’a qitz’in qatzike’ uve’ at tijle’m, as ye’l uma’toj chusb’al kat tal chajaak sve uva’ la unchuse’. (As k’uxh nim chit talchu chajaak, as eela kuxh kuvatz nib’an u Tiixhe’. As ye’ la voksa stuul, k’uxh kam kuxh la tal ka’t unq’a uxhchile’.)

7 Pet kat pal ve’t chajaak stuul uva’ a’ u Tiixhe’ kat aq’on u vijle’me’ ti’ unpaxsat u b’a’nla yole’ xo’l unq’a tename’ uva’ jit tiaal Israel, uva’ ye’l unb’iil vichi’ol unq’a naje’ eesamal, as eche’ u tijle’m u Lu’e’ uva’ kat taq’ Aak ti’ ipaxsat u b’a’nla yole’ xo’l unq’a tiaal Israel uva’ eesamal unb’iil vichi’ole’.

8 As u Tiixhe’ kat k’ujb’a’n kan u Lu’e’ apóstol xo’l unq’a tiaal Israel. As an chit Aake’ kat k’ujb’a’n kan in apóstol xo’l unq’a tename’ uva’ jit tiaal Israel.

9 As u Jacob, tuk’ u Cefas, tuk’ u Xhune’, as palchajaak stuul uva’ kat taq’ u Tiixhe’ u vijle’me’. As chajaake’ nim talche’ xo’l unq’a apóstol. As kat taq’ ve’t chajaak iq’ab’ sve, tuk’ te u Bernabé, k’uchb’al tetz uva’ kumool ve’t qib’ tuk’ chajaak ti’ kupaxsat u b’a’nla yole’. As a’ la b’en kupaxsakat u b’a’nla yole’ xo’l unq’a tename’ uva’ jit tiaal Israel. As ech koj chajaak, tan a’ la b’en ipaxsakat chajaak u b’a’nla yole’ xo’l unq’a tiaal Israel.

10 As ye’l uma’toj yol kat tal chajaak sve. Pet ta’n kuxh kat tal chajaak uva’ la unloch ve’t unq’a meeb’a’e’. As ni vok ve’t ilil sti’ ti’ unb’anata’. As ye’ kat unya’ ti’ unlochata’.

Niyaan u Pablo te u Lu’e’

11 As tul kat oon u Lu’e’ tu u Antioquía, as kat unyaa ve’te’, tan kat vila uva’ va’lexh vitxumb’ale’ nik ib’ane’.

12 Tan tul ye’xnik ul ka’t unq’a qitz’in qatzike’ uva’ tiaal Israel uva’ ichaj tzan u Jacobo, as nik itx’a’n u Lu’e’ k’atz unq’a qitz’in qatzike’ uva’ jit tiaal Israel. As tul ul ve’t unq’a qitz’in qatzike’ uva’ ichaj tzan u Jacobo, as teesa ve’t el tib’ u Lu’e’ k’atz unq’a qitz’in qatzike’ uva’ jit tiaal Israel, tan nik ixo’va u Lu’e’ viyol unq’a tiaal Israel uva’ nik oksan iq’ii u yole’ uva’ techal la el unb’iil ichi’ol umaj uxhchil.

13 As echat nik ib’an ve’t unjoltu unq’a qitz’in qatzike’ uva’ tiaal Israel eche’ uve’ nik ib’an u Lu’e’, tan ka’vatz kuxh vitxumb’ale’ kat ib’ana. As antu ve’t u Bernabé kat ib’an tetz.

14 As tul vila uva’ ye’ nik inima chajaak kam ni tal u b’a’nla yole’, as ech val ve’t ile’ te u Lu’e’ vatz unq’a qitz’in qatzike’ skajayil: «Tan ech vatxumb’ale’ nab’ane’ eche’ unq’a jit tiaal Israel tul uva’ natx’a’n sk’atz. As tul axh tiaal Israel. ¿As kam q’i uve’ najalpu ve’t vatxumb’ale’ cheel? Tan nak’uch tuk’ vatxumb’ale’ uva’ techal kuxh la ib’an unq’a jit tiaal Israel tetz, eche’ uve’ nib’an unq’a kumoole’ uva’ tiaal Israel.

15 As o’ tiaal Israel tul kat itz’eb’ o’. As jit o’ umaj uxhchil uva’ jit tiaal Israel uva’ ye’ ni niman u tzaq’ite’ uva’ tz’ib’amal kan.

16 As ootzimal sqa’n uva’ jit ti’ inimat umaj uxhchil u tzaq’ite’ uva’ tz’ib’amal kan ta’n u Moisés la okkat u uxhchile’ jikla aamail vatz u Tiixhe’. Pet ti’ u k’ujleb’al ik’u’l u uxhchile’ uva’ aq’el ste ta’n u Jesucristoe’, as la ok jikla aamail vatz u Tiixhe’. As echat kat kub’ana, tan kat kuk’ujb’a’ kuk’u’l ti’ u Jesucristoe’. As esti’e’ kat ok o’ jikla aamail, tan ye’l umaj uxhchil la ok jikla aamail vatz u Tiixhe’ ti’ inimat u tzaq’ite’.

17 As jikla aama ve’t o’ vatz u Tiixhe’ ta’n u Jesucristoe’, as ni talpu sqi’ uva’ antel kuxh kupaavine’ as an chite’ u yole’. ¿As ma Aak b’a ni lochon o’ ti’ kupaavine’? ¡As ye’le ta’!

18 Pet asoj la q’aav o’ ti’ kunimat unq’a txumb’ale’ unpajte uva’ kat kuya’sa kan, as ech kuk’uchate’ uva’ paasan tzii ve’t o’.

19 As eche’ in, tan kat pal in stuul uva’ jit ti’ unnimat u tzaq’ite’ la okkat in jikla aamail vatz u Tiixhe’. As eela kuxh stuk’ uva’ kat kam ve’t in vatz u tzaq’ite’ kat ib’ana, aq’al uva’ at ve’t untiichajil k’atz u Tiixhe’. As la unb’ane’ kam uva’ nisa’ Aak svi’.

20 As tul kat kam u Cristo vatz u kuruse’, as eela kuxh stuk’ uva’ kat kam in k’atz Aak. Esti’e’ uva’ jit ve’t u vatz tx’ava’illa txumb’ale’ nunb’ane’. Pet a’ ve’t vitxumb’al u Cristoe’ nuntxakonsa, tan isle’l ve’t Aak. As at ve’t Aak tu vaanxelal. As jank’al uva’ la unb’ane’ tul uva’ isle’ltel in vatz u tx’ava’e’, as tuk’ u k’ujleb’al k’u’le’ uva’ aq’el sve ta’n viK’aol u Tiixhe’ uva’ Cristo la unb’ankat, tan xo’n in te Aak. As kat taq’ tib’ Aak kamoj svi’.

21 As ye’ la veesa iq’ii u nimla b’a’nile’ uva’ kat ib’an u Tiixhe’ sqi’, tan asoj kat ok in jikla aamail ti’ unnimat u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés, as ye’l kuxh itxa’ke’ b’a vikameb’al u Cristoe’ sqi’,» ch’in kat val te u Lu’e’.

3

Ni tok u Tiixhla Espíritu tu u taanxelal unq’a niman tetz u Jesús

1 ¡Ex aa Galacia, oyeb’ chit evatz! ¿Kam q’i kat kuxh etaq’ etib’ maxtib’eloj? Tan nu kuxh teesa ex unq’a uxhchile’ tu b’ey ti’ uva’ ye’ la enima u b’a’nla yole’ ti’ u Jesucristo. As tul kat qal isuuchil sexo’l uva’ kat kam u Jesucristo vatz u kuruse’ sqi’.

2 Pet la unch’oti ve’t uma’l u yol sete, ¿ma kat ok u Tiixhla Epíritue’ tu vetaanxelale’ ti’ uva’ kat enima u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés? ¿Pet moj ti’ uva’ kat ek’ujb’a’ ek’u’l ti’ u Jesús, tul kat etab’i u b’a’nla yole’?

3 As ex chit paasan tzii tan ye’ nepal tu u yole’ uva’ kat qal sete. Tan xekelik ex ti’ u Tiixhla Espíritu b’axa. Pet ech koj cheel tan a’ nexekeb’ kat ve’te’ ti’ u vatz tx’ava’illa txumb’ale’.

4 As etulsataj sek’u’l uva’ mama’la k’axk’o kat epaleb’e, tul uva’ kat enima u Jesús. Pet kat ejalpu vetxumb’ale’ ti’ enimat u b’a’nla yole’ uva’ kat qal sete, as talon kuxhe’ b’a uva’ kat epaleb’e unq’a k’axk’oe’.

5 As la val sete, tan at ve’t u Tiixhla Espíritu tu vetaanxalale’ ta’n u Tiixhe’. As nik’uch ve’t Aak unq’a b’a’nile’ sexo’l uva’ achveb’al chittu’. ¿As kam sti’ q’i nib’ankat Aak unq’a nimla b’a’nile’ sete? ¿Ma ti’ uva’ nenima u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés? ¿Pet moj ti’ uva’ netab’i u b’a’nla yole’ ti’ u Jesús, as nek’ujb’a’ ek’u’l ti’ Aak?

Niyolon u Pablo ti’ uva’ kat ib’an u Abraham na’ytzan

6 As qulsataj sukuk’u’l uva’ kam kat ib’an u Abraham, tan kat ik’ujb’a’ u Abraham ik’u’l ti’ u Tiixhe’. Esti’e’ kat tal ve’t u Tiixhe’ uva’ jikla aama ve’t u Abraham vatz Aak kat ib’ana.

7 Ech qootzite’ uva’ jank’al unq’a uxhchile’ uve’ nik’ujb’a’ ik’u’l ti’ u Tiixhe’, as a’e’ tiaal u Abraham.

8 As tz’ib’amal kan na’ytzan uva’ la ok ve’t unq’a uxhchile’ uva’ jit tiaal Israel jikla aamail vatz u Tiixhe’ tul uva’ la ik’ujb’a’ ik’u’l ti’ Aak, tan ech kat tal kan Aak ile’ te u Abraham:

As see’ tuk’ unq’a me’al ak’aole’ la ulkat u b’a’ne’ uve’ ni val see, as la ul ti’ unq’a tename’ kajayil unpajte, ti’k Aak.

9 Esti’e’ ab’il uva’ k’ujle’l ik’u’l ti’ u Tiixhe’, as echat la tal Aak ste eche’ u b’a’ne’ uva’ kat tal Aak te u Abraham uva’ k’ujlik chit ik’u’l ti’ Aak.

10 Pet ech koj unq’a uxhchile’ uve’ la niman u tzaq’ite’ uve’ itz’ib’a kan u Moisése’, as a’ uxhchile’ uva’ at ve’t tzan u k’axk’oe’ sti’. Eche’ uva’ ni tal u yole’ uva’ tz’ib’amal kan uva’ ech ni tal ile’:

At ve’t tzan u k’axk’oe’ ti’ unq’a uxhchile’ uva’ ye’ la oleb’ ti’ inimal unq’a yole’ skajayil uva’ tz’ib’amal kan, ti’k u yole’.

11 As jik chit nu kupal stuul uva’ ye’xheb’il la ok jikla aamail vatz u Tiixhe’ ti’ inimat u tzaq’ite’, eche’ uva’ ni tal uma’t u yol uva’ tz’ib’amal kan uva’ ech ni tal ile’:

Ab’il uva’ k’ujle’l ik’u’l ti’ u Tiixhe’, as kat toksa Aak jikla aamail.

As at itiichajil k’atz Aak la ib’ane’, ti’k u yole’.

12 Pet ech koj u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés tan ye’l tetz ti’ u k’ujleb’al k’u’le’, tan ech ni tal uma’t u yol ile’:

Ab’il uva’ la oleb’ ti’ inimal unq’a tzaq’ite’ kajayil uva’ tz’ib’amal kan ta’n u Moisés,

as at itiichajil u uxhchile’ k’atz u Tiixhe’ sta’n, ti’k u yole’.

13 Pet a’ u Cristo kat eesan o’ vatz u k’axk’oe’, o’ uva’ o’ tiaal Israel uva’ atik tzan u k’axk’oe’ sqi’, tan ti’ uva’ ye’ kat oleb’ o’ ti’ kunimat u tzaq’ite’ skajayil. As kuvaatzile’ kat ib’an Aak, tan kat ul u k’axk’oe’ ti’ Aak uva’ laik ul sqi’. Tan ech ni tal u yol ile’ uva’ tz’ib’amal kan:

Ab’il uva’ la aq’pik je’ vatz umaj kurus ti’ iyatz’pe’,

as at ve’t tzan u k’axk’oe’ ti’ u uxhchile’ uve’ kat je’ vatz u kuruse’ ti’ ib’en tu xamal, ti’k u leye’.

14 As ech kat ib’an u Jesucristoe’ sqi’, o’ uva’ o’ tiaal Israel, tan ti’ uva’ tuk’ vib’a’nil Aake’ kat ok u Tiixhla Espíritu tu u qaanxelale’, o’ uva’ k’ujle’l kuk’u’l ti’ Aak. As tuk’ u nimla b’a’nile’ uva’ kat ib’an u Jesucristo, as esti’e’ kat ib’an u Tiixhe’ u nimla b’a’nile’ sete unpajte, ex uva’ jit ex tiaal Israel, eche’ uva’ alel kan ta’n u Tiixhe’ te u Abraham.

15 Vitz’in vatzik, tuk val uma’l u vatz tx’ava’illa yol sete, tan eche’ nib’an ka’vo’j uxhchil tul nik’ul tib’ iyol svatzaj, as nitz’ib’a kan u yole’ tu u’uj. As ye’ la uch ijalpul ve’t isuuchil u yole’. Pet techal la b’anchi kam uva’ k’ujlu kan.

16 As echat kat ib’an u Tiixhe’ tuk’ u Abraham, tan kat tal kan Aak uma’l u yol te u Abraham ti’ uma’l u tiaale’. As ye’xhkam ni tale’ uva’: «Ti’ kajayil unq’a tiaal u Abraham,» chu koj u yole’. Pet ti’ kuxh uma’l u tiaal u Abraham talkat kan u Tiixhe’ u yole’, eche’ uva’ ni tal uma’t u yol uva’ tz’ib’amal kan:

As ti’ uma’l vaviaale’, ti’k u yole’.

As a’e’ u Cristo uva’ nik tale’.

17 As la val isuuchil u yole’ sete, tan kat tal kan u Tiixhe’ u txumb’ale’ uva’ k’ujlu kan te u Abraham b’axa. As tul ma’t ipal ve’t 430 yaab’, as a’n kat ik’ujb’a’ ve’t kan u Tiixhe’ u tzaq’ite’ ta’n u Moisés. As ye’ kat teesa u tzaq’ite’ iq’ii u yole’ uva’ ma’tik talat kan u Tiixhe’ te u Abraham. As ye’ kat iya’sa Aak u yole’ uva’ alel ve’t kan ta’n Aak,

18 tan jit ti’ u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés la ulkat u kuvaatzile’. Pet ti’ u yole’ uva’ kat tal u Tiixhe’ te u Abraham.

Ni tal u Pablo isuuchil u yole’ ti’ u tzaq’ite’ uva’ ik’ujb’a’ kan u Tiixhe’

19 Pet asoj ech b’anel ta’n u yole’, ¿as kam sti’ q’i kat ik’ujb’a’ kat kan u Tiixhe’ u tzaq’ite’? Kat ik’ujb’a’ kan Aak u tzaq’ite’ ti’ imajax ivatz unq’a paasan tziie’. As atik iyak’il u tzaq’ite’ ti’ unq’a uxhchile’ techal kat ul ve’t u tiaal u Abraham uva’ alel kan sti’ ta’n Aak. As a’e’ u Jesús. As kat ik’ujb’a’ kan u Tiixhe’ u tzaq’ite’ ta’n unq’a ángel. As a’e’ kat alon u yole’ te u Moisés. As a’ u Moisés kat q’ajsan ve’t u yole’ te unq’a tename’.

20 Pet ech koj kat ib’an u Tiixhe’ tuk’ u Abraham, tan Aak chit kat alon u yole’ te u Abraham ti’ u tiaal u Abraham uva’ la uli. As ye’l umaj uxhchil kat itxakonsa Aak ti’ iq’ajsal viyole’ te u Abraham.

21 ¿As ma la qale’ uva’ tul kat ik’ujb’a’ kan u Tiixhe’ u tzaq’ite’, as kat teesa Aak iq’ii u yole’ uva’ ma’tik talat kan Aak te u Abraham? ¡Ye’le! Tan at koj itiichajil unq’a tename’ k’atz Aak ti’ inimat u tzaq’ite’, as la oke’ unq’a tename’ jikla aamail vatz Aak ta’n u tzaq’ite’.

22 As ni tal viyol u Tiixhe’ uva’ tz’ib’amal kan uva’ paavinnal ve’t unq’a tename’ skajayil, tan ti’ uva’ ye’ ni toleb’ ti’ inimat unq’a tzaq’ite’ skajayil. As ech tatin ve’te’ eche’ umaj preexhu. Esti’e’ techal la ik’ujb’a’ ve’t unq’a tename’ ik’u’l ti’ u Jesucristo, aq’al uva’ la taq’ ve’t u Tiixhe’ vitx’aja’me’ uva’ alel kan ta’n Aak.

23 As tul uva’ ye’xnik ul u Jesucristo, as jank’al o’ uva’ o’ tiaal Israel, as echik ve’t qatine’ eche’ preexhu vatz u tzaq’ite’ uva’ tz’ib’amal kan ta’n u Moisés. As tul kat ul ve’t u Jesucristo, as kat qootzi ve’te’ uva’ ti’ kuk’ujb’a’t kuk’u’l ti’ Aak as at ve’t kutiichajil k’atz u Tiixhe’.

24 As ech nik tulb’e o’ u tzaq’ite’ ti’ qok k’atz u Cristo eche’ nib’an umaj uxhchil ti’ ich’ijil umaj talaj intxa’. Pet katnal ul u Cristo, as a’n kat ok o’ jikla aamail vatz u Tiixhe’ ti’ uva’ kat kuk’ujb’a’ kuk’u’l ti’ Aak.

25 As tul ul ve’t u Jesucristo uva’ nu kuk’ujb’a’ kuk’u’l sti’, as jit ve’t u tzaq’ite’ ni ilon kusuuchil.

26 As ex ve’t me’al ik’aol u Tiixhe’ eche’ o’, tan ti’ uva’ kat ek’ujb’a’ ek’u’l ti’ u Jesucristo.

27 As jank’al o’ uva’ kat ku’ o’ xe’ u a’e’ texhlal tetz uva’ at ve’t ok o’ k’atz u Cristo, as kat jalpu ve’t u kutxumb’ale’ eche’ qoksat umaj b’a’nla oksa’m.

28 As k’uxh kam kuxh b’anel eta’n, as unvatzul kuxh ve’t o’ setuk’ k’atz u Jesucristo. As k’uxh ex tiaal Israel, as k’uxh jit ex tiaal Israel, as k’uxh ex k’am, as moj jit ex k’am, as k’uxh ex naj as k’uxh ex ixoj, tan unvatzul kuxh ve’t o’ setuk’, tan at ve’t ok o’ k’atz u Jesucristo.

29 As ti’ uva’ ex ve’t tetz u Cristo, as ex ve’t tiaal u Abraham. As qetz ve’t u tx’aja’me’ setuk’ uva’ alel kan ta’n u Tiixhe’ te u Abraham.

4

1 As la qitz’a uma’l u k’uchuvatz. Tan tul uva’ ch’ootel u etzin tetz u meeb’a’le’, as ech kuxhe’ eche’ umaj k’am. As k’uxh a’e’ ib’aal u meeb’a’le’ skajayil la ib’ane’,

2 as at ve’t unq’a uxhchile’ uva’ la b’ek’on tuk’ ka’t unq’a uxhchile’ uva’ la ilon unq’a imeeb’a’le’. As lanal ilej ve’t u q’iie’ uva’ k’ujlu kan ta’n vib’aale’.

3 As echik b’anik qa’n b’axa tan tul uva’ echik u kutxumb’ale’ eche’ umaj talaj intxa’, as a’ unq’a vatz tx’ava’illa chusb’ale’ nik b’ek’on o’.

4 As tul ilej ve’t u q’iie’ uva’ alelik kan ta’n u Tiixhe’, as kat ichaj ve’t tzan Aak viK’aole’. As tul uva’ nik kuk’ujb’a’ kuk’u’l ti’ u tzaq’ite’, o’ uva’ o’ tiaal Israel, as b’ex itz’eb’oj viK’aol u Tiixhe’ xe’ uma’l u ixoj

5 ti’ ichooat viK’aol Aake’ u kupaave’, aq’al uva’ jit ve’t ti’ u tzaq’ite’ atkat k’ujleb’al kuk’u’l, tan kat toksa ve’t o’ Aak me’al ik’aol u Tiixhe’.

6 As o’ ve’t me’al ik’aol u Tiixhe’ setuk’. As kat ichaj tzan u Tiixhe’ u Tiixhla Espíritu ti’ tok tu u qaanxelale’. As a’ u Tiixhla Espíritu ni b’anon uva’ ech ni qal ile’: «Kub’aal,» ch’o’ ni qal te u Tiixhe’.

7 As jit’e’ch o’ eche’ umaj k’am vatz u Tiixhe’. Pet o’ ve’t me’al ik’aol u Tiixhe’ setuk’. As qetz ve’t u tx’aja’me’ uva’ alel kan ta’n Aak tuk’ vib’a’nil u Jesucristo.

Ni tal u Pablo uva’ ye’ la q’aav unq’a niman tetz u Jesús ti’ ik’ujb’a’t ik’u’l ti’ u tzaq’ite’

8 As ootzimale’ seta’n tul uva’ ye’xnik etootzi u Tiixhe’, as nik enima unq’a tiixhe’ uve’ b’anel kuxhtu’.

9 Pet ech koj cheel, tan ootzimal ve’t u Tiixhe’ seta’n. As ootzimal ve’t ex ta’n Aak unpajte. ¿As kam sti’ q’i uva’ nesa’ enimat u tzaq’ite’ unpajte uva’ ye’ la oleb’ ti’ isotzsal epaav? ¿Moj a’ netale’ uva’ la ek’ujb’a’ ek’u’l ti’ u tzaq’ite’ unpajte?

10 Tan nenima unq’a xeem q’iie’ tu jun xhemaana, tuk’ unq’a nimla q’iie’ tu jun ich’, as tuk’ unq’a nimla q’iie’ tu jun yaab’.

11 As nitxumun ve’t vaama seta’n, tan ni vitz’a uva’ texh ye’ kat txakon u vaq’one’ uve’ kat unb’an sexo’l.

12 As la unjaj b’anil sete, vitz’in vatzik, uva’ la eb’an etetz eche’ uve’ nunb’ane’, tan ye’l ve’t tokeb’al u vatz tx’ava’ ila txumb’ale’ svi’, eche’ uva’ nib’an unq’a vunmoole’ uve’ tiaal Israel, as ech ine’ eche’ ex uva’ jit ex tiaal Israel. As ye’l umaj va’lexh kat eb’an sve.

13 Tan ootzimale’ seta’n uva’ kat unpaxsa u b’a’nla yole’ sexo’l tul uva’ nik unch’o’ne’.

14 As ye’ kat etixva in. As k’uxh kat unpaleb’e u ch’o’me’, as ye’ kat eteesa unq’ii. Pet aal kat etab’i u yole’ uva’ kat val sete eela kuxh stuk’ uva’ umaj u ángel as moj a’ u Jesucristo kat yolon sete.

15 ¿As kam kat eb’an q’i tuk’ u chiib’ichile’ uva’ nik kuchiib’ sta’n? As kat etxum unvatz, tan kat koj uchi, as kat eteq’o el tzan u b’aq’ evatze’ ti’ etaq’at sve, uve’ nik etale’.

16 ¿Pet kam q’i uva’ nich’o’n ve’t etaama svi’ cheel, ti’ kuxh uva’ ni val isuuchil u jikla yole’ sete?

17 As ech koj unjoltu unq’a uxhchile’ uve’ ni tok ilil seti’, tan eche’ ti’ koj u b’a’ne’ nib’ankat. Pet a’ kuxh isa’ chajnaj uva’ ye’ la enima u yole’ uva’ ni val sete. As a’ ni tal chajnaj uva’ a’ viyol chajnaje’ la enima.

18 As aal b’a’ne’ uva’ la etoksa etaama ti’ eb’anat u b’a’ne’ sb’enameen. Pet jit kuxh ti’ uva’ at in sexo’l.

19 As ech exe’ eche’ me’al unk’aol, tan xo’n chit ex sve. As ech nunb’ane’ seti’ eche’ nib’an umaj ixoj tul nich’o’n ti’ umaj talaj intxa’, tan a’ ni vale’ uva’ la ek’uch unq’a b’a’nla txumb’ale’ eche’ uve’ kat ul ib’an u Cristo.

20 As a’ ni vale’ uva’ echen koj in sexo’l cheel ti’ unyolon sete tuk’ uma’t txumb’al uva’ acha’v tab’ile’. Pet ye’ nunpal stuul uva’ kam sti’ neb’ankat vetxumb’ale’ eche’ uve’ neb’ane’.

Ni tal u Pablo isuuchil uve’ ib’an u Sara tuk’ u Agar

21 As jank’al ex uva’ nesa’ uva’ la ek’ujb’a’ ek’u’l ti’ u tzaq’ite’ unpajte, ¿as ye’ kol nepal q’a stuul kam isuuchil u tzaq’ite’?

22 ¿As ye’ kol nenach q’a uva’ tz’ib’amal kan tu u tzaq’ite’ uva’ atik ka’va’l vik’aol u Abraham? Uma’l vik’aole’ xe’ u aaich’e’; as uma’te xe’ u tixqele’.

23 As itz’eb’ vik’aol u Abraham xe’ u aaich’e’ tan ti’ uva’ txultelik u aaich’e’, eche’ titz’eb’ joltu unq’a talaj intxa’e’. Pet ech koj vik’aole’ xe’ u tixqele’ uva’ q’este tan a’ u Tiixhe’ kat alon uva’ la itz’eb’i.

24 As k’uchuvatze’ kat ib’an ka’va’l u ixoje’, tan nib’an cha’ma ivaatzil ka’va’l u yole’ uva’ alel kan ta’n u Tiixhe’. As ivaatzile’ nib’an u aaich’e’ uva’ Agar ti’ u txumb’ale’ uva’ kat alpu te u Moisés vi’ u vitz uva’ Sinaí. As ech b’an ta’n u tename’ eche’ b’an ta’n unq’a tal u ixoje’ tan tul kat itz’eb’ unq’a tal ixoje’, as techal kat ok aaich’il eche’ kat ib’an vitxutxe’.

25 As nib’an ixoj ivaatzil u tzaq’ite’ uva’ kat tal u Tiixhe’ vi’ u vitze’ uva’ Sinaí uva’ echen tu u Arabia. As nib’an ixoj ivaatzil u tename’ uva’ Jerusalén uva’ at cheel uva’ k’ujle’l ik’u’l ti’ u tzaq’ite’, tan techal chit la inima unq’a aa Jerusalén u tzaq’ite’.

26 Pet ech koj ve’t uma’t u Jerusalén uva’ echen tu almika’ tan ech ve’te’ kutxutx, jank’al o’ uva’ o’ niman tetz u Jesús. As o’e’ u aa Jerusaléne’ uva’ echen tu almika’. As jit ve’t u tzaq’ite’ nu kuk’ujb’a’ kuk’u’l sti’,

27 tan ech ni tal uma’l u yol ile’ uva’ tz’ib’amal kan:

Chiib’en, ixoj uva’ ye’l axh naalane’,

as axh uva’ ye’l umaj aval ati.

As sik’in tuk’ chiib’ichil, axh uva’ ye’ ootzimal u ch’o’me’ a’n ti’ talal umaj talaj intxa’.

Tan k’uxh natxumune’ uva’ ye’l axh naalane’,

as nimal aval la ib’ane’ ti’ u ixoje’ uve’ at itzumel, ti’k u yole’.

28 Esti’e’, vitz’in vatzik, ech o’e’ eche’ u Isaac uva’ alel kan ta’n u Tiixhe’ uva’ la itz’eb’i ta’n u Sara. As ech o’e’ me’al ik’aol u Abraham ti’ u k’ujleb’al kuk’u’le’, eche’ uva’ ib’an u Abraham.

29 As ech nib’an u txumb’ale’ cheel eche’ uva’ ib’an na’ytzan. Tan itz’eb’ uma’l vik’aol u Abraham uva’ Ismael ib’ii as tuk’ kuxh u vatz tx’ava’illa txumb’al kat itz’eb’i, as a’e’ nik eesan ve’t iq’ii u Isaac uma’t vik’aol u Abraham uva’ Tiixh kat alon titz’eb’e’.

30 Pet ech ni tal uma’t u yol ile’ uve’ tz’ib’amal kan:

«¡Tilu ve’t el u Agar uva’ aaich’ tuk’ u tale’! Tan ye’l tetz u tal u ixoje’ ti’ u kumeeb’a’le’ la ib’ane’.

Pet tetz kuxh u vale’ u kumeeb’a’le’, tan in eexqel. As jit in aaich’,» ti’k u Sara tal te u Abraham, ti’k u yole’.

31 Esti’e’, vitz’in vatzik, tan jit’e’ch ve’t qatine’ eche’ u tal u ixoje’ uva’ aaich’. Pet ech ve’t qatine’ eche’ u tal u ixqelae’ uva’ jit aaich’.

5

Kuchab’ata qatin k’atz u Cristo tan kat iq’al pal o’ Aak vatz u paave’

1 As kat iq’alpul o’ u Cristo ti’ uva’ ye’ la kuk’ujb’a’ kuk’u’l ti’ u tzaq’ite’ skajayil uva’ itz’ib’a kan u Moisés. Esti’e’ ni val sete, echab’ataj etatine’ k’atz u b’a’nla yole’ ti’ u Cristo. As jit ti’ etok sk’amil unpajte ti’ uva’ techal la eb’ane’ kam uva’ ni tal u tzaq’ite’ skajayil.

2 As ine’ in Pablo as tuk val sete, tan asoj latel enima u tzaq’ite’ ti’ uva’ la el unb’iil vechi’ole’ ti’ etok jikla aamail vatz u Kub’aal Tiixhe’ uve’ la etale’, as ye’ kuxh latz’ ve’te’ vikameb’al u Cristo seti’ la ib’ane’.

3 As la unka’pu valat isuuchil u yole’ sete, tan ab’il uva’ la el unb’iil vichi’ole’ ti’ tok jikla aamail vatz u Tiixhe’ uva’ ni tale’, as techal la inima unq’a tzaq’ite’ skajayil uva’ tz’ib’amal kan.

4 As jank’al ex uva’ netitz’a etok jikla aamail vatz u Tiixhe’ ti’ ek’ujb’a’t ek’u’l ti’ u tzaq’ite’ unpajte, as neteesa ve’t etib’ k’atz u Jesucristo. As netaq’ ve’t kan vib’a’nil Aake’.

5 Pet ech koj o’, tan tuk’ vib’a’nil u Tiixhla Espíritu nu kuchab’a kuk’ujb’a’t kuk’u’l ti’ uva’ la tal u Kub’aal Tiixhe’ sqi’ uva’ o’ jikla aama vatz Aak, tan ti’ uva’ k’ujle’l kuk’u’l ti’ u Jesucristo. As a’e’ u nimla b’a’nile’ uva’ nu kutx’eb’e’.

6 As jank’al o’ uva’ at ve’t ok o’ k’atz u Jesucristo, as ye’xhkam la toksa u Tiixhe’ stuul ti’ uva’ elnallu unb’iil u kuchi’ole’ as moj ye’le. Pet a’ u k’ujleb’al kuk’u’le’ ti’ u Jesucristo la toksa Aak stuul tuk’ u b’a’ne’ uva’ nu kub’ane’ tan ti’ uva’ xo’n ve’t Aak sqe.

7 As b’a’nik kuxhe’ nik eb’an b’axa ti’ enimat u b’a’nla yole’ ti’ u Jesucristo. ¡Pet at uxhchil kat majon evatz ti’ enimat u jikla yole’!

8 As jit u Tiixhe’ ta’ ni eesan ex tu b’ey, uva’ kat molon ex.

9 Pet echat nib’an unq’a uxhchile’ sexo’l uva’ ni majon evatz ti’ u jikla yole’ eche’ uva’ nib’an u levadura, tan tuk’ kuxh unb’iil u levadura uva’ niku’ xo’l viq’otil u paane’, as nisipk’u ve’t viq’otaile’ sta’n.

10 As tuk’ u k’ujleb’al unk’u’le’ ti’ u Kub’aale’, as nunk’ujb’a’ unk’u’l seti’ ti’ uva’ ye’l uma’toj txumb’al la ok tevi’ ti’ u yole’ uva’ ni vale’. As ab’il uva’ ni eesan vetxumb’ale’ tu b’ey, as la taq’ tzan u Tiixhe’ k’axk’o sti’, k’uxh kam kuxh tijle’m.

11 Vitz’in vatzik, nitel koj unchusune’ ti’ uva’ techal la el unb’iil vechi’ole’ ti’ etok jikla aamail vatz u Tiixhe’, as ye’le’xh u k’axk’oe’ nunpaleb’e ta’n unq’a tiaal Israel uva’ ye’ ni niman u Jesús. As ye’l ivi’ chajnaj la ul svi’, asoj ye’ la unchus ex ti’ vib’a’nil vikameb’al u Jesucristo vatz u kuruse’.

12 ¡As eche’ ta’ unq’a uxhchile’ uve’ ni eesan ex tu b’ey, as aal b’a’ne’ uva’ jit kuxh unb’iil vichi’ol chajnaje’ la tzok’pik el! ¡Pet kajayil koj la tzok’pik el, texhlal tetz uva’ jit u Kub’aal Tiixhe’ ninima chajnaj!

13 Pet ech koj ex, vitz’in vatzik, tan k’uxh kat imolo ex u Tiixhe’ ti’ uva’ jit tz’ajinal la ek’ujb’a’ ek’u’l ti’ u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés, as etalaki uva’ chajpumal ex ti’ eb’anat uva’ kam ni tal unq’a tacha’v vechi’ole’, pet la eloch etib’ sevatzaj ti’ exo’nit etib’.

14 Tan kajayil chite’ unq’a tzaq’ite’ at tu uma’l u yole’. Kuxo’nitaj unq’a qitz’in qatzike’ eche’ kuxo’nit je’ qib’.

15 As etitz’ataj je’ etib’, tan asoj la eyaa etib’ sevatzaj, as an kuxh ex neyansa je’ etib’.

Jit eela uva’ ni tal u Tiixhla Espíritu tuk’ uva’ ni tal u vatz tx’ava’illa txumb’ale’

16 Esti’e’ ni val sete, eb’antaj kam uva’ ni tal u Tiixhla Espíritu. As jit u tacha’v vechi’ole’ la eb’ane’,

17 tan ye’ nik’ul tib’ u tacha’v vechi’ole’ tuk’ uva’ ni tal u Tiixhla Espíritu. As ye’ nisa’ u Tiixhla Espíritu uva’ la eb’an u tacha’v vechi’ole’. Esti’e’ ye’ la uchi uva’ latel kuxh eb’ane’ kam uva’ ni tal etaama.

18 Asoj a’ u Tiixhla Espíritu ni aq’on vetxumb’ale’ ti’ uve’ neb’ane’, as jit tz’ajinale’ uva’ la ek’ujb’a’ ek’u’l ti’ u tzaq’ite’ uva’ itz’ib’a kan u Moisés.

19 As a’ u tacha’v u kuchi’ole’ u vi’la’: u paavinchile’ tuk’ uma’l ixoj uva’ jit tixqel, as u paavinchile’ tuk unq’a ixoje’ as tul ye’l tixqel, as ye’l iya’teb’al ti’ ib’anat u va’lexhe’,

20 ni qaaeb’ vatz unq’a tiixhe’ uve’ b’anel kuxh ta’n unq’a naje’ b’anol tx’i’lamail, chi’chola aama, aach’a’o, achvan tx’iib’al q’ii, tx’i’tzi’l chukul ch’a’o, jatxool ivatz imool,

21 cho’nchil aama, yatz’ol aama, qab’anvil, as tuk’ unjoltu unq’a va’lexhe’. As la val sete cheel, eche’ uve’ alel sete sva’n, tan ab’il uva’ nitel kuxh toksa taama ti’ ib’anat unq’a va’lexhe’, as ye’l tokeb’al xo’l unq’a tename’ uve’ at jaq’a u tijle’m u Tiixhe’.

22 Pet ech koj uve’ nisa’ u Tiixhla Espíritue’ tan a’ nisa’ u xo’niib’e’, u chiib’ichile’, as nisa’ uva’ b’an tatin uxhchile’ svatzaj, as jit oora la ul ivi’ b’a’nla aama, b’anol b’anil, k’ujleb’al k’u’l,

23 sula aama, nachnochil ti’ uva’ ye’ la ib’an u va’lexhe’. As ye’l umaj tzaq’it at vatz u tx’ava’e’ uva’ la majon o’ ti’ kub’anat u b’a’ne’ eche’ uva’ kat valla’.

24 As o’ uva’ o’ tetz u Cristo as tul uva’ kat kam Aak vatz u kuruse’, as eela kuxh stuk’ uva’ kat aq’ax je’ u va’lexhla txumb’ale’ vatz u kuruse’ uva’ nik kub’ane’ ta’n u tacha’v u kuchi’ole’.

25 As ti’ uva’ at kutiichajil k’atz u Tiixhe’ ta’n u Tiixhla Espíritu, as kub’antaj unq’a b’a’nile’ uve’ ni tal u Tiixhla Espíritu sqe.

26 As ye’ kuxh la kuje’sa qib’ sukuvatzaj. As ye’ kuxh la taq’ tib’ tx’i’tzi’l sukuvatzaj. As mita’n la ich’o’nsa tib’ qaama sqi’aj.

6

1 Vitz’in vatzik, asoj at umaj uxhchil sexo’l uva’ kat ilpi uva’ kat paavini, as ex uva’ yak’innal ve’t etaama ta’n u Tiixhla Espíritu, as exe’ la lochon u uxhchile’ ti’ uva’ la ib’an u b’a’ne’ unpajte. As jikoj chit la yolon ex tul la etal isuuchil vipaav u uxhchile’ ste. As la etil je’ etib’ aq’al uva’ ye’ la paavin ex k’atz u uxhchile’.

2 Pet elochtaj etib’ sevatzaj vatz unq’a k’axk’oe’ uve’ nepaleb’e. Asoj ech la eb’ane’, as nenima vitzaq’it u Cristo.

3 As ab’il uva’ nim kuxh ni toksakat je’ tib’ ti’ vimoole’, as an kuxhe’ niyansa je’ tib’.

4 As junun ex la etil je’ vetxumb’ale’, ma b’a’n neb’ane’ pet moj ye’le. Asoj a’ u b’a’ne’ neb’ane’, as la txuq’txun ex sti’. Pet jit uve’ nib’an vemoole’ la etitz’a ti’ etoksat eq’ii,

5 tan junun ex la etitz’a vetaq’one’ uva’ kat taq’ u Tiixhe’ sete. Pet jit tetz vemoole’ la etitz’a.

6 As ex uve’ kat chuspu ex ti’ viyol u Tiixhe’, as exe’ la lochon unq’a uxhchile’ uva’ kat chusun ex tuk’ unq’a emeeb’a’le’.

7 As palojtaj ex stuul, tan ye’ la uch emaxtib’et u Tiixhe’ tuk’ uve’ neb’ane’. Tan ech la eb’ane’ eche’ umaj naj uva’ ni tave’, tan kam uva’ la tava naj, as a’e’ la til naj ivatz.

8 As ab’il uva’ a’ kuxh u tacha’v vichi’ole’ nib’ane’, as a’ u tacha’v vichi’ole’ la eq’on tu u va’lexhe’. Pet ech koj u uxhchile’ uva’ ni b’anon kam uva’ ni tal u Tiixhla Espíritu, as at ve’t itiichajil k’atz u Tiixhe’ ta’n u Tiixhla Espíritu.

9 As pali’k kuk’u’l ti’ kub’anat u b’a’ne’, tan la ilej uma’l u q’ii uva’ techal la qil ivatz u b’a’ne’ uva’ nu kub’ane’, asoj ye’ la pal kuk’u’l ti’ kub’anata’.

10 Esti’e’ ni val sete, tul la uch sukuvatz, as kub’antaj u b’a’ne’ te unq’a uxhchile’ skajayil. As b’axel la kub’an u b’a’ne’ te unq’a qitz’in qatzike’ uve’ k’ujle’l ik’u’l ti’ u Tiixhe’.

Ni toksa u Pablo iq’ii u Jesucristo ti’ uva’ kat kam Aak vatz u kuruse’

11 Etiltaj unq’a nimla tz’ib’e’ uva’ nuntz’ib’a b’en sete ta’n vunq’ab’e’, texhlal tetz uva’ in ni alon b’en unq’a yole’ sete.

12 As la val sete ti’ unq’a naje’ uve’ ni ya’lun ex ti’ tel unb’iil vechi’ole’, tan a’ ni tal chajnaj uva’ la chiib’ unq’a imool chajnaje’ sti’. Esti’e’ ye’ ni tal chajnaj isuuchil uva’ kam u b’a’nile’ kat ib’an u Cristo sqi’ tul kat kam Aak vatz u kuruse’, tan ye’ nisa’ chajnaj uva’ la ipaleb’e chajnaj k’axk’o ta’n unjoltu unq’a imoole’ uva’ ye’ ni niman u Cristo.

13 As k’uxh kat eesal unb’iil vichi’ol chajnaje’, as mita’n ni toleb’ chajnaj ti’ inimal unq’a tzaq’ite’ skajayil uva’ tz’ib’amal kan ta’n u Moisés. Pet a’ ni tal chajnaj uva’ la el unb’iil vechi’ole’, ti’ uva’ la uch ije’sat tib’ chajnaj seti’ vatz unq’a imoole’.

14 As ech koj in, tan ye’l unq’ii ni voksa. Pet ta’n u Jesucristo ni voksa iq’ii uva’ kat kam vatz u kuruse’ sqi’. As esti’e’ ye’ ni voksa ve’t iq’ii unq’a vee’ uva’ at vatz u tx’ava’e’ eche’ nib’an unq’a tename’ uva’ a’ kuxh u vatz tx’ava’illa txumb’ale’ eq’omal sta’n.

15 Tan jank’al o’ uva’ at ve’t ok o’ k’atz u Jesucristo, as ye’l ve’t qetz sti’ moj eesamal unb’iil u kuchi’ole’ moj ye’le. Pet ta’n kuxh qetze’ uva’ eq’omal ve’t u ak’ txumb’ale’ sqa’n ta’n vib’a’nil u Jesucristo.

16 A’ u Tiixhe’ la aq’on sete ti’ uva’ b’a’n etatin sevatzaj sekajayil la ib’ane’, jank’al ex uva’ nimamal unq’a b’a’nla yole’ seta’n uva’ kat val sete. As Aake’ la txumun evatz, ex uva’ txaael ve’t ex ti’ etok sitenam Aak.

17 As a’ ni vale’ uva’ ye’xheb’il kuxh la xaansan ve’t vaama, tan at ve’t chaya’l svi’ ta’n unq’a k’axk’oe’ uva’ kat unpaleb’e ti’ u Jesucristo.

Nijaj u Pablo b’a’nil ti’ unq’a niman tetz u Jesús tu u Galacia

18 Vitz’in vatzik, a’ vib’a’nil u Kub’aal Jesucristo la yak’insan vetaanxelale’. An chite’.