U u’uj

uva’ itz’ib’a b’en u Pablo

te unq’a aa Colosas

uva’ ni niman u Jesús

1

Ni taq’ b’en u Pablo itzii

1 Ine’ in Pablo uva’ in apóstol tetz u Jesucristo, as at u Timoteo sunk’atz unpajte, tan a’e’ uva’ nisa’ u Tiixhe’ sqi’.

2 As nu kuq’iila b’en ex, qitz’in qatzik, ex uva’ echen ex tu u tenam Colosas uva’ ye’ neya’ ti’ enimat u Cristoe’. As ib’a’nil kuxh u Kub’aal Tiixhe’ tuk’ u Kub’aal Jesucristoe’ ti’ uva’ b’a’n etatin sevatzaj. As u Kub’aal Tiixhe’+ 1.2 At tu u O’t Testamento uva’ ech ni tal ile’: «Tuk’ u Kub’aal Jesucristo,» taq’e’ ni tale’. la aq’on u vinimla b’a’nile’ as u b’a’ne’ sevatzaj.

3 As ye’ nu kuya’ ti’ kunachat Tiixh ti’ qaq’at ta’ntiixh seti’ te u Kub’aal Tiixhe’, viB’aal u Kub’aal Jesucristo,

4 tan kat qab’i etzib’lal uva’ k’ujle’l ek’u’l ti’ u Kub’aal Jesucristoe’. As kat qab’i uva’ nexo’ni unq’a qitz’in qatzike’ skajayil uva’ txaael ve’t ta’n u Tiixhe’.

5 As ech neb’ane’, tan k’ujle’l ek’u’l ti’ ek’ulat vetx’aja’me’ uva’ at tu almika’ ta’n u Tiixhe’. As a’e’ vetx’aja’me’ uva’ kat alpu isuuchil sete tul kat etab’i u b’a’nla yole’ uva’ jik chittu’

6 tul kat b’ex alpo sexo’l. As niyak’in ve’t u b’a’nla yole’ sexo’l. As netil ve’t icha’xal eche’ uva’ nib’an tu joltu unq’a tename’ vatz u tx’ava’e’. As jik chit kat pal ex stuul uva’ at ve’t u nimla b’a’nile’ seti’ uva’ jit tx’akel kat eb’ana.

7 As a’e’ uva’ chusel ve’t sete ta’n u qitz’in qatzike’ u Epafras uva’ xo’n chit qib’ stuk’. As kumool qib’ tuk’ aak ti’ ipaxsal u b’a’nla yole’. As ni chit ib’an aak kam uva’ ni tal u Cristo ste ti’ elochpe’.

8 As kat ul tal aak sqe uva’ xo’n chit o’ sete, tan a’ u Tiixhla Espíritu ni oksan xe’ etaama ti’ exo’nit o’.

9 Aya’x tzan kuxe’te’ ti’ kunachat Tiixh seti’ tul kat qab’i etzib’lal. As ye’l o’ nu kuya’e’ ti’ kujajat te u Tiixhe’ uva’ la taq’ Aak etxumb’al ti’ uva’ la pal ex stuul jank’al uva’ nisa’ Aak uva’ la eb’ane’ as tzitumal ex ta’n viyol u Tiixhe’.

10 As nu kujaj te u Tiixhe’ seti’, ti’ uva’ la eb’an u b’a’ne’ eche’ uva’ nisa’ u Kub’aal Jesucristoe’. As ti’ kajayil unq’a vee’ la eb’ane’, as la chiib’ Aak seti’. As la etil icha’xal u b’a’ne’ uva’ neb’ane’. As aal chit la yak’in ve’t etxumb’al ti’ etootzit u Tiixhe’.

11 As la iyak’insa ve’t Aak vetaanxelale’ tuk’ viyak’ile’, aq’al uva’ la ekuy unq’a k’axk’oe’ uva’ la ul seti’. As ye’ la pal ek’ul ti’ ekuyat u va’lexhe’ uva’ la b’anchu sete ta’n unq’a uxhchile’ uva’ nich’o’n taama seti’.

12 Pet aal la chiib’ ex tul la etaq’ ta’ntiixh te u Tiixhe’, tan Aake’ kat lochon o’ setuk’ ti’ uva’ la kuk’ul ve’t u kuvaatzile’ k’atz unq’a uxhchile’ uva’ txaael ve’t ta’n u Tiixhe’, tan Aake’ txijun qetze’ setuk’.

13 As kat teesa ve’t o’ u Tiixhe’ tiq’ab’ u tx’i’lanaje’ vib’aal unq’a tename’ uva’ eyen u taanxelale’ tu u q’ej toktoe’. As kat toksa ve’t ok o’ u Tiixhe’ xo’l unq’a tename’ uva’ at jaq’ u tijle’m viK’aol Aake’, uva’ xo’n chit te Aak.

14 As a’ u Jesúse’ kat q’alpun ve’t o’ ta’n vikajale’ uva’ kat el vatz u kuruse’ tul kat kam Aak. As kat isotzsa ve’t Aak u kupaave’.

Ni tal u Pablo uva’ ye’xheb’il la lejon ti’ u Jesús

15 As ivaatzil u Tiixhe’ kat ul ib’an u Jesúse’ ti’ ik’uchat sqe uva’ kam itxumb’al u Tiixhe’, tan ye’ na’l Aak sukuvatz.

As atik chite’ u Jesúse’ tul ye’xnik chee unq’a vee’ skajayil.

16 As jank’al unq’a cheesa’me’ uva’ at tu almika’ tuk’ unq’a vee’ at vatz u tx’ava’e’, k’uxh na’l as moj ye’ na’l,

as a’ u Tiixhe’ kat cheesan tuk’ u Jesúse’.

As an kuxh tuk’ u Jesúse’ kat icheesa Aak unq’a ib’ooq’ol unq’a ángele’, tuk’ unjoltu viq’esal unq’a ángele’, as tuk’ ka’t unq’a vee’ skajayil uva’ at tijle’m.

Tan tuk’ u Jesúse’ kat icheesa Aak unq’a cheesa’me’ skajayil, aq’al uva’ la til u Jesúse’ isuuchil unq’a vee’ skajayil.

17 As tul ye’xnik chee unq’a cheesa’me’ skajayil, as atik chit ve’t u Jesúse’.

As jank’al unq’a icheesa’m Aake’, as ye’xhkam ya’oj ti’ u tatine’ ta’n u Jesúse’.

18 As a’ u Jesúse’ iB’ooq’ol unq’a tename’ uva’ ni niman Aak.

As an chit u Jesúse’ k’ujb’a’n tetz itiijchajil unq’a tename’ k’atz u Kub’aal Tiixhe’,

tan a’ u Jesúse’ uva’ b’axel kat ul taama vatz unq’a uxhchile’ uve’ nikame’.

As nim talche’ u Jesúse’ ti’ unq’a vee’ skajayil.

19 Esti’e’ uva’ b’a’n te u Tiixhe’ uva’ eq’omal vitxumb’al Aake’ skajayil ta’n u Jesúse’.

20 As b’a’n te u Tiixhe’ uva’ ni toksa Aak unq’a vee’ sb’a’n skajayil vatz u Jesúse’.

As unq’a vee’ skajayil vatz u tx’ava’e’ tuk’ unq’a vee’ at tu almika’,

as kat ok sb’a’nil vatz u Tiixhe’ ta’n vikajal u Jesúse’ uva’ kat el vatz u kuruse’.

21 As b’axa, as atik exo’l tuk’ u Tiixhe’. Tan a’ kuxh u va’lexhe’ nik etitz’a; as a’ik kuxh u va’lexhe’ nik eb’ane’ tan ye’ nik esa’ Aak.

22 Pet ech koj cheel, tan ib’a’nil kuxh u Tiixhe’ as at ve’t etokeb’al k’atz Aak ta’n VIK’AOL U NAJE’ . As kat kam seti’. Esti’e’ uva’ la ok ex vatz u Tiixhe’, tan ex ve’t tetz Aak. As ye’l ve’t u va’lexhe’ at seti’.

23 As ech la eb’ane’, asoj k’ujle’l ek’u’l ti’ u Jesucristo, as ye’ la eya’sa enimat unq’a b’a’nla chusb’ale’ ti’ Aak. As mita’n ye’ la eya’sa ve’t etx’eb’at unq’a nimla b’a’nile’ uva’ ab’imal ve’t seta’n tul kat etab’i u b’a’nla yole’ uva’ kat b’ex val tulaj unq’a tename’ vatz u tx’ava’e’, tan kat toksa in u Tiixhe’ sik’amil ti’ talax isuuchil u b’a’nla yole’ te unq’a tename’.

Unq’a k’axk’o uva’ nipaleb’e u Pablo ti’ ilochax unq’a niman tetz u Jesús

24 As nunchiib’e’, k’uxh nunpaleb’e k’axk’o ti’ unlochat ex, ex uva’ txaael ve’t ex ti’ etok sitenam u Cristoe’, tan a’ unq’a k’axk’oe’ nunpaleb’e uva’ kat tal kan Aak svi’ uva’ la unpaleb’e ti’ unlochat ex as ti’ unlochat vitenam Aake’ skajayil.

25 As kat toksa in u Tiixhe’ sik’amil ti’ uva’ la unloch ex tuk’ unq’a tename’ skajayil uva’ ato’k sitenam u Cristoe’. As kat ik’ujb’a’ kan in Aak ti’ vilat esuuchil, ex uva’ jit ex tiaal Israel, as ti’ uva’ la val isuuchil viyol Aake’ sete

26 uva’ ye’xheb’il ootzinik tetz isuuchil b’axa xe’ q’iisaj. Pet ech koj cheel, tan kat ik’uchlu ve’t Aak isuuchil sqe uva’ o’ itenam Aak.

27 Tan jank’al o’ uva’ at o’ vatz u tx’ava’e’ tuk’ u txumb’ale’ uva’ ye’ ootzimalik b’axa uva’ Tiixh u Jesucristoe’, as at Aak sqi’ jank’al o’ uva’ at o’ vatz u tx’ava’e’. As nisa’ u Tiixhe’ uva’ antu ve’t unq’a uxhchile’ uva’ jit tiaal Israel la ootzin uva’ at u Jesúse’ sqi’ skukajayil. As ech toksal iq’ii Aak ti’ uve’ kat ul ib’an Aak. As at ve’t kutx’eb’o’m ta’n Aak, tan antu ve’t o’ la oksal kuq’ii tuk’ Aak.

28 As nu kupaxsa u b’a’nla yole’ ti’ u Cristoe’ xo’l unq’a tename’. K’uxh kam kuxh tenamil, as tuk’ b’a’nla txumb’al nu kub’eya ste as nu kuchus ste ti’ uva’ tul la ok vatz u Tiixhe’, as jikla aama ve’t unq’a tename’ skajayil la ib’ane’ k’atz u Jesucristo.

29 As esti’e’ ni vaq’onve’. As u Jesucristo ni yak’insan in ti’ vaq’at yak’il ti’ unpaxsat u b’a’nla yole’.

2

1 As a’ ni vale’ uva’ la etootzi uva’ mama’la k’axk’o nunpaleb’e ti’ vaq’at yak’il ti’ unlochat ex, as ti’ unlochat unq’a qitz’in qatzike’ uve’ at tu u tenam uva’ Laodicea, as tuk’ unjoltu unq’a qitz’in qatzike’ uva’ ye’ atixoj vil vib’ stuk’.

2 As ech nunb’ane’, tan a’ ni vale’ uva’ la yak’in ve’t ex ti’ viyol u Tiixhe’. As vatzuloj kuxh ve’t ex ti’ exo’nit etib’ sevatzaj. As a’ ni vale’ uva’ at chit etxumb’al la ib’ane’ ti’ etootzit isuuchil u yole’ uva’ ye’ ootzimal b’axa uva’ alel isuuchil sqe ta’n u Tiixhe’ as tuk’ u Jesucristoe’.

3 As ta’n u Cristoe’ la aq’on kutxumb’al ti’ qootzit isuuchil u nimla b’a’nile’ uva’ ye’xheb’il ootzinik tetz b’axa.

4 As ni val unq’a yole’ sete, aq’al uva’ ye’xheb’il la oleb’ ti’ emaxtib’ele’ tuk’ uma’toj yol uva’ acha’v kuxh tab’ile’.

5 As k’uxh ye’l in at in sexo’l, as ni vitz’a b’en ex. As nunchiib’ seti’, tan ni vab’i yol seti’ uva’ unvatzul chit ve’t ex. As k’ujle’l chit ek’u’l ti’ u Cristo.

6 As kam chit enimat u Kub’aal Jesucristoe’ b’axa, as echatoj chit la eb’ane’ ti’ enimat Aak, ex uva’ at ve’t ok ex k’atz Aak.

7 As ye’ la ejalpu vetxumb’ale’ ti’ Aak. As ye’ la eya’sa enimat u chusb’ale’ uva’ chusel seta’n ti’ Aak. As ye’ la eya’sa etaq’at ta’ntiixh te Aak.

Niyolon u Pablo ti’ u tiichajile’ k’atz u Cristo

8 As la chit etil je’ etib’, aq’al uva’ ye’xheb’il la jalpun etxumb’al tuk’ unjoltu unq’a chusb’ale’ uva’ cheesamal kuxh ta’n unq’a uxhchile’ uva’ chusel tib’ ti’ unq’a vatz tx’ava’illa txumb’ale’, tan jit eela u yole’ uva’ nichuse’ tuk’ u yole’ uva’ ab’imal seta’n ti’ u Cristoe’.

9 As an chit u Tiixhe’ u Jesúse’, as an chit u Jesúse’ u Tiixhe’. Vichi’ol u Jesúse’ as ichi’ol umaj naj, as jank’al chit u tijle’m u Tiixhe’ as eq’omal chite’ ta’n u Jesúse’.

10 As jank’al ex uva’ at ve’t ok ex k’atz u Cristo, as ye’xhkam nisa’vit ve’t seti’ ti’ etatin k’atz u Tiixhe’, tan a’ u Cristo ni b’ooq’olin unq’a vee’ skajayil uva’ at tijle’m.

11 Tan ti’ uva’ at ve’t ok ex k’atz u Cristoe’, as kat eesal ve’t el unq’a va’lexhla txumb’ale’ tu vetaanxelale’ eche’ teesal el unb’iil u kuchi’ole’, o’ unq’a tiaal Israel, texhlal tetz uva’ o’ ve’t itenam Tiixh. As jit umaj uxhchil kat eesan unq’a va’lexhla txumb’ale’ tu vetaanxelale’. Pet a’ u Cristo kat eesan.

12 As tul kat ku’ ex xe’ u a’e’, as eela kuxh stuk’ uva’ kat mujlu ve’t ex tuk’ u Cristoe’. As tul kat je’ ch’u’l ex xe’ u a’e’, as eela kuxh stuk’ uva’ antu ve’t ex kat ul etaama k’atz u Cristo ta’n viyak’il u Tiixhe’ uva’ k’ujle’l ek’u’l sti’ uva’ kat ulsan taama u Cristoe’.

13 As k’uxh ye’lik etiichajil k’atz u Tiixhe’ ta’n u paave’ uva’ nik eb’ane’ as ta’n unq’a va’lexhla txumb’ale’ uva’ atik tu vetaanxelale’, as kat taq’ Aak etiichajil sk’atz, ex uva’ at ve’t ok ex k’atz u Cristoe’. As kat isotzsa ve’t Aak vepaave’ skajayil.

14 As ech isotzsat el Aake’ u kupaave’ eche’ isotzsal ve’t el unq’a tz’ib’e’ tu umaj u’uj uva’ tz’ib’amalkat umaj tx’oj uva’ techal la choopi. As u kupaave’ uva’ nik oksan kuxo’l tuk’ Aak, as kat teesal ve’t el Aak. As kat taq’lu ve’t kan Aak u kupaave’ ti’ u Cristoe’ vatz u kuruse’.

15 As tul kat kam u Cristo vatz u kuruse’, as kat ik’uch ve’t u Tiixhe’ vatz unq’a tename’ skajayil uva’ kat oleb’ Aak ti’ unq’a vee’ skajayil uva’ at tijle’m ti’ ib’anat u va’lexhe’. As kat teesa ve’t Aak iq’ii unq’a vee’ uva’ at tijle’m ti’ ib’anat u va’lexhe’. As kat ich’ixvisa ve’t Aak vatz unq’a tename’.

16 As ye’xhkam nisa’vit ve’t seti’ ti’ etatin k’atz u Tiixhe’ ta’n vib’a’nil u Cristoe’. Esti’e’ ni val sete uva’ ye’ la enima uva’ ni tal unq’a uxhchile’ sete, ti’ unq’a tzaq’ite’ uva’ tal kan u Moisés, eche’ unq’a echb’ub’ale’ uva’ la etechb’u, as uve’ la etuk’a, as moj ti’ enimat unq’a nimla q’iie’ tu b’axa q’ii jun ich’, as moj ti’ enimat unq’a xeem q’iie’.

17 Tan u tzaq’ite’ uve’ ni tal unq’a uxhchile’ sete ti’ uva’ latel enima uva’ tz’ib’amal kan, as k’uchb’al tetz kuxhe’ kat ib’an u tzaq’ite’ ti’ u tuleb’al u Cristoe’. As kat ul ib’an Aak kam uve’ tz’ib’amal kan ti’ Aak.

18 As etiltaj je’ etib’, aq’al uva’ ye’xheb’il la maxtib’en ex ti’ ek’ulat vetx’aja’me’ uva’ la taq’ u Cristoe’ sete, tan nu kuxh toksa tib’ unq’a uxhchile’ lochol etetz. Pet a’ kuxh nisa’ unq’a uxhchile’ uva’ la etoksa iq’ii unq’a ángele’ eche’ uva’ nib’an chajnaj. As nim chit ni toksakat tib’ ti’ unq’a vee’ nik’uch tib’ tivatz uve’ eche’ vatzik’, uve’ ni tale’. As nu kuxh ije’sa tib’ tuk’ vitxumb’ale’ uva’ vatz tx’ava’illa txumb’al kuxhtu’.

19 Pet ye’l vitxumb’al chajnaje’ txeyel koj tib’ tuk’ u Cristoe’ uva’ ech tatine’ sqi’ eche’ tatin u kuvi’e’ tuk’ u kuchi’ole’, tan Aake’ ni yak’insan u kutxumb’ale’, o’ uva’ o’ niman tetz Aak, ti’ qootzit isuuchil u b’a’nla yole’ ti’ Aak eche’ uva’ nisa’ u Tiixhe’ sqi’.

20 As la val sete, tan ti’ uva’ at ve’t ok ex k’atz u Cristoe’ uva’ kat kam vatz u kuruse’, as eela kuxh stuk’ uva’ kat kam ex k’atz Aak. As ye’l ve’t etetz ti’ enimat unq’a vatz tx’ava’illa txumb’ale’. ¿As kam q’i uva’ nitel kuxh enima unq’a vatz tx’ava’illa chusb’ale’ uve’ nichus unq’a uxhchile’ sete

21 eche’ unq’a chusb’ale’ ti’ unq’a echb’ub’ale’ uva’ ye’ la uch techb’ule’, tuk’ unq’a vee’ uva’ ye’ la uch enachata’ as mita’n la uch ekanata’?

22 As a’ kuxhe’ ni tal unq’a chusb’ale’ ti’ unq’a vee’ uva’ tul ma’t etxakonsata’, as ye’l ve’t itxa’k la ib’ane’, tan vatz tx’ava’illa tzaq’it kuxhe’ unq’a chusb’ale’ uva’ nichus unq’a uxhchile’.

23 As k’uxh at unq’a naje’ ni alon uva’ b’a’n unq’a chusb’ale’ ti’ taq’at itxumb’al, uva’ ni tale’, as ye’ la enima tan vatz tx’ava’illa txumb’al kuxhe’ unq’a chusb’ale’. As ni tal chajnaj uva’ ech la eb’ane’ ti’ enachat Tiixh. As la ek’uch vatz unq’a emoole’ uva’ ye’l kuxh eq’ii svatz. As la eb’uch vechi’ole’ ti’ enachat Tiixh, uva’ ni tal unq’a naje’. As tul ye’ ni toleb’ unq’a ichusb’al chajnaje’ ti’ iya’sal unq’a va’lexhe’ uva’ ni tachva vechi’ole’.

3

1 As tul kat ul taama u Cristoe’, as eela kuxh stuk’ uva’ antu ve’t ex kat ul etaama k’atz Aak unpajte. Esti’e’ ni val sete, etoksataj etaama ti’ unq’a vee’ uve’ echen tu almika’ uva’ xonle’lkat u Cristo tiseb’al u Tiixhe’.

2 As ye’ la etoksa etaama ti’ unq’a vatz tx’ava’illa txumb’ale’. Pet etoksataj etaama ti’ unq’a vee’ uve’ echen tu almika’,

3 tan eela kuxh stuk’ uva’ kat kam ve’t ex, aq’al uva’ ye’l etetz ti’ enimat unq’a vatz tx’ava’illa txumb’ale’. As k’uxh ye’ na’l vatz unq’a tename’ as at ve’t etiichajil k’atz u Tiixhe’, tan at ve’t ok ex k’atz u Cristoe’, as k’atz u Tiixhe’ unpajte.

4 As tul la ilpu ve’t tul u Cristoe’ uva’ ni aq’on etiichajil k’atz u Tiixhe’, as la ilpu ve’t ex uva’ echen ve’t ex k’atz Aak. As achveb’al chit ve’t etatine’ la ib’ane’ tul la oksal ve’t iq’ii Aak.

Niyolon u Pablo ti’ uva’ kam itxumb’al unq’a niman tetz u Jesús

5 Esti’e’ ni val sete, eya’sataj eb’anat unq’a va’lexhla txumb’ale’ uva’ vatz tx’ava’illa txumb’al kuxhtu’, eche’ u yansaib’e’ tuk’ uma’toj uxhchil, tuk’ unjoltu unq’a va’lexhe’ uva’ ni tachva vechi’ole’. As jit kuxh u tx’iib’al eq’iie’ la etitz’a, tan eela kuxh stuk’ uva’ a’ ve’t u tx’iib’al eq’iie’ etiixh sete vatz u Tiixhe’.

6 As ti’ unq’a vatz tx’ava’illa txumb’ale’ uva’ ni val sete, as ni tul vitx’i’tzi’l u Tiixhe’ ti’ unq’a uxhchile’ uva’ nipaasa tzii vatz Aak.

7 As ech vetxumb’ale’ uva’ nik eb’an b’axa, tul uva’ nik epaasa tzii vatz u Tiixhe’.

8 Pet ech koj cheel, tan jit ve’t etetze’ uva’ la eb’an unq’a va’lexhla txumb’ale’, eche’ u tx’i’tzi’le’, u ulchil vi’e’, u ch’o’nchil aamae’, u yoq’iib’e’, as tuk’ unq’a va’lexhla yole’ uva’ ni talpe’.

9 As ye’ la echuli yol sevatzaj, tan jalpumal ve’t vetxumb’ale’ eche’ ijalpul umaj q’a’l oksa’m. As kat etaq’lu ve’t kan u txumb’ale’ uva’ eq’omalik seta’n b’axa tuk’ unq’a va’lexhe’ uva’ nik eb’ane’.

10 As ak’ ve’t u txumb’ale’ uva’ eq’omal seta’n cheel. As ech ve’t vetxumb’ale’ eche’ vitxumb’al u Kub’aal Tiixhe’ la ib’ane’, tan Aake’ cheesan tetz. As Aake’ ni b’anon uva’ q’oon nijalpu ve’t vetxumb’ale’, aq’al uva’ la etootzi ve’t Aak sb’a’n.

11 As ab’il uva’ eq’omal ve’t u ak’ txumb’ale’ sta’n, as ye’ la oksal ve’t stuul ma tiaal Israel as moj jit tiaal Israel. As moj eesamal unb’iil vichi’ole’ eche’ uva’ nu kub’ane’, o’ unq’a tiaal Israele’, as moj ye’l unb’iil vichi’ole’ eesamal. As moj at itxumb’al as moj ye’le. As moj ato’k sk’amil as moj ye’le. Pet ta’n u Cristoe’ uva’ nim talche’ ti’ unq’a icheesa’me’ skajayil. As at ve’t ok Aak k’atz unq’a niman tetze’ skajayil.

12 As ek’uchtaj ve’te’ uva’ txaael ve’t ex ta’n u Tiixhe’, ex uva’ ex itenam Aak uva’ xo’n ve’t ex te Aak. As la eb’an u b’a’ne’ sevatzaj. As la etxum tib’ evatz. As ye’ la eje’sa etib’. As nim etaama la eb’ane’ sevatzaj, as la ekuy etib’ sevatzaj.

13 Asoj at ex nicheesa tib’ epaav sevatzaj, as la isotzsa tib’ epaav. Eche’ uva’ kat ib’an u Cristoe’ tul kat isotzsa Aak vepaave’, as echat la eb’ane’ sevatzaj.

14 As ek’uchtaj uva’ at u xo’niib’e’ sexo’l, tan a’ u xo’niib’e’ ni b’anon uva’ unvatzul kuxh ve’t ex sevatzaj.

15 As a’ u Cristoe’ la b’anon uva’ b’a’n etatin sevatzaj tuk’ etaanxelal. As a’e’ la aq’on etxumb’al ti’ eb’anat u b’a’ne’ sevatzaj, tan esti’e’ kat imolokat ex u Kub’aal Tiixhe’ ti’ uva’ unvatzul ve’t ex vatz Aak la ib’ane’. As etaq’taj ta’ntiixh te Aak ti’ vinimla ib’a’nil Aake’.

16 As atoj chit viyol u Cristoe’ sek’u’l. As eyak’insataj tu vetaanxelale’. As la echus etib’ sevatzaj. As la ib’eya tib’ sete tuk’ u b’a’nla txumb’ale’ uva’ ni taq’ u Cristoe’ sete. As tuk’ etaanxelal la eb’itza unq’a b’itze’ uva’ at tu unq’a Salmoe’, tuk’ ka’t unq’a b’itze’ uva’ la oksan iq’ii u Kub’aal Tiixhe’, as tuk’ unq’a vee’ la taq’ u Tiixhla Espíritue’ sete ti’ etaq’at ta’ntiixh te Aak ti’ unq’a b’a’nile’ uva’ nib’an Aak sete.

17 As jank’al uva’ la eb’ane’ as tuk’ uva’ la etale’, as eb’antaj tuk’ vib’ii u Kub’aal Jesúse’. As tuk’ vib’a’nil Aake’, as la etaq’ ta’ntiixh te u Kub’aal Tiixhe’.

Ni tal u Pabloe’ itxumb’al unq’a niman tetz u Jesúse’

18 As ex ixqela, la pal ex stuul uva’ at tijle’m vetzumele’ seti’, tan a’e’ b’a’n vatz u Tiixhe’ uva’ ech la eb’ane’.

19 As ex tzumela, exo’nitaj vetixqele’. As ye’ la ek’ixhb’a’ evatz te vetixqele’.

20 As ex me’al k’aol, enimataj eb’aal tuk’ etxutx, tan a’e’ uva’ b’a’n te u Kub’aal Jesús.

21 As ex txutx b’aala, ye’ la etulsa ivi’ unq’a me’al ek’aole’, aq’al uva’ ye’ la xaan taama seta’n.

22 As jank’al ex uva’ ex k’am, as enimataj unq’a b’aal aq’one’. As jit kuxh vatz u b’aal aq’one’ la eb’ankat vetaq’one’ ti’ uva’ b’a’n eyolb’ele’ la ib’ane’. Pet tuk’ chit etaanxelal la aq’onv ex, tan ti’ uva’ nexo’va u Kub’aal Jesúse’.

23 As jank’al uva’ la eb’ane’ as tuk’ chit etaanxelal la eb’ane’, tan jit kuxh vatz umaj uxhchil la eb’ankat. Pet vatz u Kub’aal Jesúse’ la eb’ankat.

24 As ootzimal seta’n uva’ a’ u Kub’aal Jesúse’ uva’ Cristo la aq’on vetx’aja’me’ uva’ alel kan seti’, tan Aake’ uva’ nimamal seta’n.

25 Pet ech koj u uxhchile’ uva’ va’lexh kuxh la ib’ane’, tan a’ u va’lexhe’ la ul sti’. As tuknal chit ib’an Aak isuuchil unq’a uxhchile’ skajayil uve’ ni b’anon u va’lexhe’. As ye’xheb’il la taq’ Aak sb’a’nil.

4

1 As ex b’aal aq’on, jik chit etxumb’al la eb’an te unq’a ek’ame’, tan asoj jit jik etxumb’al neb’an ste, as ootzimal seta’n uva’ ni til u Kub’aale’ uva’ at tu almika’ kam uve’ neb’ane’.

2 As la val sete, vitz’in vatzik, atoj ok chit etaama ti’ enachat Tiixh. As ye’ la etitz’a umajtoj txumb’al tul uva’ la enach Tiixh. Pet ye’ la eya’sa etaq’at ta’ntiixh te Aak.

3 As enachtaj Tiixh sqi’, aq’al uva’ la ib’an u Kub’aal Tiixhe’ b’a’nil ti’ uva’ la uch kub’ene’ ti’ kupaxsat viyol Aake’ unpajte, tan ato’k tzan in tu u kaarsa ti’ kuxh uva’ ni val isuuchil u b’a’nla yole’. Pet a’ ni vale’ uva’ la b’en val isuuchil u yole’ unpajte uva’ ye’ ootzimal ta’n unq’a tename’ ti’ uva’ kam kat ul ib’an u Cristoe’.

4 As enachtaj Tiixh svi’ ti’ uva’ jik chit la val isuuchil u b’a’nla yole’, eche’ uva’ ni tal u Tiixhe’ uva’ la unb’ane’.

5 As atoj etxumb’al tul uva’ la yolon ex tuk’ unq’a uxhchile’ uva’ ye’ ni niman u Cristoe’. As tul uva’ la uch eb’anat u b’a’ne’ te unq’a uxhchile’ as eb’antaj.

6 As acha’v eyolone’ sb’enameen te unq’a uxhchile’, aq’al uva’ b’a’n veyole’ la tab’i. Asoj la ch’otil umaj yol sete ti’ unq’a chusb’ale’ uva’ nimamal seta’n, as at ve’t eyol kam uva’ la etal ste.

Nitzojpu ve’t iyolon u Pablo te unq’a aa Colosas

7 As u qitz’in qatzike’ uva’ Tíquico, as aake’ la alon isuuchil sete ti’ uva’ kam nunpaleb’e, tan k’ujleb’al chit k’u’l aak ti’ ilochone’. As xo’n chit aak sve, tan unmool vib’ tuk’ aak ti’ qalat isuuchil u b’a’nla yole’ ti’ u Kub’aal Jesúse’.

8 As tul la oleb’ in ti’ untz’ib’at u u’uje’, as la unchaj ve’t b’en aak ti’ taq’at sete as ti’ b’en talat isuuchil unq’a yole’ sete sqi’, aq’al uva’ la yak’in etaama.

9 As antu u Onésimo uva’ xo’n chit sve la unchaj b’en ti’ u Tíquicoe’, tan aa Colosas u Onésimoe’. As k’ujleb’al chit k’u’l sunvatz. As chajaak la alon isuuchil sete kam uve’ nunpaleb’e tzitza’.

10 As u Aristarco uva’ ato’k tzan tu u kaarsa sunk’atz, as ni taq’ b’en itzii sete. As u Marcos uva’ tatin tib’ tuk’ u Bernabé, as ni taq’ b’en itzii sete unpajte. As alel ve’t etxumb’al sva’n ti’ uva’ acha’v ek’ulata’ tul la b’en iq’elu ex.

11 As echat u naje’ uva’ Jesús ib’ii uva’ Justo ch’elel, as ni taq’ b’en naj itzii sete. As xo’l unq’a tiaal Israele’, as a’ chajaake’ ni lochon in ti’ ipaxsal u yole’ ti’ tok unq’a tename’ jaq’ u tijle’m u Tiixhe’. As kat iyak’insa chajaak vaama.

12 As ni taq’ b’en u Epafras itzii sete uva’ uma’l kuxh etenam stuk’. As an chit ik’am u Cristoe’ unpajte. As aya’l chit ik’u’l ninach Tiixh seti’ sb’enameen ti’ uva’ ye’ la ka’kab’in etaama ti’ u k’ujleb’al ek’u’le’. Pet la yak’in ve’t etaanxelal. As la enima ve’t unq’a vee’ skajayil uva’ nisa’ u Kub’aal Tiixhe’ seti’.

13 As jik chit ni val sete uva’ ni chit tok u Epafras ilil seti’. As echat nib’ane’ te unq’a qitz’in qatzike’ uva’ echen tu u tenam Laodicea tuk’ tu u tenam uva’ Hierápolis.

14 As u Lucas uva’ aatz’ak, as ni taq’ b’en aak itzii sete. As xo’n chit aak sve. As ni taq’ b’en u Demas itzii sete unpajte.

15 As la etaq’ untzii te unq’a qitz’in qatzike’ uva’ echen tu u Laodiceae’. As la etaq’ untzii te u qitz’in qatzik uva’ Ninfas, tuk’ te unq’a qitz’in qatzike’ skajayil uva’ nik’ul tib’ tu vikab’ale’ ti’ inachat Tiixh.

16 As la eb’an b’a’nil tul uva’ ma’t isik’lel u u’uje’ sexo’l, as la etaq’ b’en xo’l unq’a qitz’in qatzike’ tu u Laodicea, aq’al uva’ la sik’lel tzitzi’ unpajte. As echat uma’t u u’uj uva’ kat vaq’ b’en te unq’a qitz’in qatzike’ tzitzi’. As la aq’ax tzan sete, aq’al uva’ la esik’le.

17 As etaltaj te u qitz’in qatzike’ uva’ Arquipo uva’ la ok ilil ti’ ib’anata’ uva’ jank’al uva’ kat tal u Tiixhe’ ste, tan aake’ ik’am u Kub’aal Jesúse’.

18 Ine’ in Pablo as nuntz’ib’a b’en untzii sete cheel tuk’ vunq’ab’e’, texhlal tetz uva’ in ni alon b’en unq’a yole’ sete. As a’ vib’a’nil u Tiixhe’ la atin seti’aj. Ech chit la ib’ane’. An chite’.