Ema San Marcos májuequenehahi eta máichararacavahi ema Jesucristo, ticaijare puiti eta
EVANGELIO SEGÚN SAN MARCOS
11 Nuparapenaveana, puiti nuvaraha numetacahe eta máitaresirahi ema Jesucristo, Machicha ema Viya, te títecapauchahavipa te vitaracu. Ichaperinehi eta viúricacarevahi puiti taicha eta mametasirahavihi eta táurinaquenehi máechajiriruvana ema Viya.
Ánaquiaparipahi eta áñoana acane, ema Viya mametacapa ema víyarahaini profeta Isaías eta mapanereruhi, eta mavanesirayare ema Machicha te juca apaquehe. Éma, tímitecahi ticatiurahiyarehi. Énerichuvare matiarihiyareva ema apana achane máichuhaqueneyarehi ema Viya. Macametarairuyarehi, máetupiricavacayare ena achaneana, náinajisirayarehi eta tamauriqueneana napanereruana apaesa táuri eta najacapirayare ema Machicha ema Viya.
Ema Juan Tícachasiricarahi tépanavapa ticametarairu eta máechajiriruva ema Viya nayehe ena vámahicuruhana
(Mt 3.1-12; Lc 3.1-9, 15-17; Jn 1.19-28)
4 Tiuri, te táequenepa eta juca, camuriquenehi áñoana, tiúchucapa ema achane ticaijare Juan. Éma, máichuhaquenehi ema Viya eta macametarairuirayare, máetupiricavacayare ena achaneana. Tacahe, masuapahi eta matuparahahi. Tiyanapa vámahicuruhapa. Vaipa avasarecuruhainaini. Ticametarairupaipa nayehe ena macutiqueneana vámahicuruhana. Ánipa macahehi eta máimituresirahi:
—Ítsivacha eta epanereruana. Éneuchava mayehe ema Viya, apaesa maperdonachahe eta epecaturana. Te éneuchavapa, núti nícachasicahénapa, apaesa etsecavaipa eta ejacapirayare ema Cristo —máichavacapa ema Juan.
5 Tacahe, nárajapapa napaucha ena achaneana ticavasana eta te ichape avasare Jerusalén étapa eta apamuriana avasareana te táunavahi eta provincia Judea. Eta nametauresiravaipa ena achaneana, navarairaipa náinajica eta napecaturana, ema Juan máicachasicavacapaipa tayehe eta cajacure Jordán.
6 Ema Juan, vanairucahi me Viya, profetahi éma. Eta macamuirihairahi eta náitsameru tajiyaha eta náitatiquene ticaijare camello. Eta máitijuhe, vácapi jayumepi. Eta manicasareanahi eta tsacara. Eta máitiverahi eta mápama. 7 Ánivare macahe eta macametarairuirahi:
—Ávanepaipahisera mácani yátupiquene Cristo. Éma, tiápajupanavahi nuyehe núti eta mapicauchacarévahi. Váiparinehi nácutisamimahi eta máitupajijiasiravahi. Váiparinehivare nácaemuñavaimahi macamusuranuhini núti páuresami. 8 Yátupi núti nícachasicahehi te une, te éneuchavapa mayehe ema Viya. Émainapa, tícachasicahénavarepa eti ecasiñavanahi mayehe éma, tíjaracahénasarepa ema Espíritu Santo —macahepa ema Juan.
Eta macaicachasirahi ema Jesús
(Mt 3.13-17; Lc 3.21-22)
9 Te jena sácheana eta mávihairarichaha ema Juan te cajacure Jordán, títecapapa ema Jesús. Másihapahi te avasare Nazaret te tinapaica eta Galilea. Tásiha, ema Juan máicachasicapa ema Jesús. 10 Te tamutupa, te tiúcupaicapa eta te une ema Jesús, tíjahúchavapa máimaha téjiacahi eta anuma. Máimahavarepa ema Espíritu Santo ticutipahi eta paluma. Máucupauchapa ema Jesús, mávahácapa éma. 11 Tacahe, nasamapa eta mahu ema Viya tásihaquenehi te anuma. Ani macahehi eta nasamirahi:
—Pítira nuchicha némunaruquene. Núrisamurecha piyehe —macahepa.
Ema Váinaraji Satanás mavarahapa macaitsamaraji ema Jesús
(Mt 4.1-11; Lc 4.1-13)
12 Tacahe, ema Espíritu Santo eta mávahásamurechirahi, enurujipa máimitucaipahi ema Jesús eta mayaniraya te mávapahi apaquehe. 13 Eta mayerevahi ema Jesús cuarenta sácheana. Tásiha, ema Satanás macaitsamarajipa, mavaraha macaetema ema Jesús. Váhisera máratahahini. Tatiarihivare eta sárareana eta te mávihahi ema Jesús. Te tamutupa, ena ángeleana náechapajiricahi éma.
Ema Jesús tépanavapa ticametarairu
(Mt 4.12-17; Lc 4.14-15)
14 Tacahe, te jena sácheana, nacaratacapa ema Juan. Námapa te tiyerehi. Tacahe, tiyanapa tichavahi ema Jesús eta te provincia Galilea. Tépanavapa ticametarairu. Máichuhavacapa ena achaneana náehicayarhi ema Viya. 15 Ánipa tacahehi eta mametarapi:
—Éneuchava mayehe ema Viya. Ítsivacha eta epanereruana. Taicha puiti tíchuhahénapa ema Viya. Tiánehipa eta sácheyare títecapauchahénapa eyehe ema ticatiuchaheyare. Aquenucayare mavaneruhi ema Viya, éma téchaheyare. Ichape eta iúricacarevaya te esuapa eta nímiturapiana —macahepa.
Ema Jesús máichuhavaca ena cuátroqueneana ténicarahiana, máimitureanayarehi
(Mt 4.18-22; Lc 5.1-11)
16 Tacahe, eta mapaisirapahi ema Jesús te tachausi eta cáquiure Galilea, máimahavacapa ena apinana ajairana, ema émana ticaijarehi Simón Pedro émapa ema maparape Andrés. Eta náematanerepi ena nani, ténicarahianahi. Náquijierecahi eta nayutahe. 17 Tacahe, ema Jesús máichavacapa éna:
—Yare, éhicanu. Núti níjaracaheya eta apana ématanerepiyare. Éti ítucavaparacahi eta jímana; tacaheyare eta ítusiravayareva ena achaneana, machaneranayare ema Viya —máichavacapa.
18 Enevanepa náinajicahi éna eta náenisirahi. Tiyananapa náehicapa ema Jesús.
19 Ánaquipanavarepa máimahavarepa ena apinana ticaparapecacanavare ema Jacobo émapa ema Juan. Téjacanahi te napacure. Matiarihihivare ema naiya Zebedeo. Náititijiricahi eta nayutaheana. 20 Ema Jesús máichuhavarepa ena apinana. Tásiha, náehicavarepa. Najunijicapa ema naiya Zebedeo. Manasipa éma te pacure, macachanehi ena mamusurana.
Ema Jesús máimijunapa ema éreana tiávahácainihi ema achane
(Lc 4.31-37)
21 Tacahe, títecapanapa tayehe eta avasare ticaijare Capernaum. Eta juca sache sávarumuhuhi, tiyanapa ema Jesús eta te naúrujisirareva ticaijarehi sinagoga. Máimitucavacapa ena tiúrujicavanahi. 22 Ichape náramihi ena achaneana eta máimiturapianahi táicha vahi nasamasarénahini. Tétavicavahi eta máitusirahi mayunapaicahi tamutu. Tétavicavahi eta tasuapacarevahi eta máimiturapiana.
23 Te nataracu ena náurujiruvanahi, matiarihihi ema émana achane mávaháruhi ema éreana. Tipiararecapa, ánipa macahe:
24 —Núti nímativi. Pítira Sántoquenevihi. Machichaquenevihi ema Viya. Pésamiricahavipaini, piti Jesús Nazareno. Váhini picuesirujicahavini. Pivarahainapapuca pijararecahaviyare —macahepa ema achane.
25 Tacahe, ema Jesús macajachapa ema éreana. Ánipa maicha:
—¡Pámatina! Piyana pijunijica ema maca achane —máichapa.
26 Tacahe, ema achane tíjahúchavapa tiáquipaicava, tiyayacarepa. Tipiararecapa muraca maicha ema éreana eta majunijisirayarehi ema achane. 27 Tásiha, náraminehi ichape ena natiarihiqueneanahi. Tiyaserejiricacanapa, ánipa nacahe:
—¿Tájahasica tacayema eta juca? Ema maca Jesús, tétavicava eta máitupajijiásiravahi, maratahahi máquijica ena éreanana. Tásiha, ichape eta napisirahi ema. Vahi nácapaemachahini. Tamutupa arairu eta máimiturapianahi ema maca —nacahepa.
28 Tacahe, nasamairiricapa namutu ena achaneana eta juca máichaqueneanahi ema Jesús. Énaripa ena ticavasanahi te avasareana eta te táunavahi eta Galilea.
Ema Jesús macanaraca esu máimase ema Pedro
(Mt 8.14-15; Lc 4.38-39)
29 Tacahe, te tiúchucanapa tayehe eta náurujisirareva, tiyanapa ema Jesús te napena ema Pedro ema Andrés. Náehicavarepa ena apinana ema Jacobo émapa ema Juan. 30 Sutiarihihi esu máimase ema Pedro. Sunasiqueneipahi tívecahi, ticajumahi ésu eta muraca fiebre. Nametacapa ema Jesús eta sucajumairahi esu esena. 31 Tásiha, mapauchapa. Macaratavauchapa, macaechepucapa ésu. Táetaviacavaneinehi eta fiebre. Tacahe, suéchapajiricapa ema Jesús, énapa ena máimitureana.
Camuriana ena macanararuanapahi ema Jesús
(Mt 8.16-17; Lc 4.40-41)
32 Te jena cáperehiquénehi, te téricapa eta sache, ena achaneana námavacapaipa eta mayehe ema Jesús namutu ena nacajumaqueneana énapa ena návaháruanahi ena éreanana. 33 Jéhesaréinehi, namutu ena achaneana ticavasanahi tayehe eta avasare tiúrujicavanapa te tapaja eta peti. 34 Camuriana ena macanararuana tayehe eta apanapane jumareana. Maveranavare ena váinarajiana máquijiruanapahi te náqueheana ena achaneana. Váhisera máisapahini náechajicahini ena éreanana, taicha náimatihi éna eta émairahi ema Cristo.
Tamutu avasareana te Galilea mapaica ema Jesús
(Lc 4.42-44)
35 Tacahe, te tijararahipa, téchepucavanepa ena Jesús. Tiyanapa eta te mayujarasirare. 36 Te téjamicapa ema Pedro, májinaripa ema Jesús. Tásiha, tiyananapa nacapayacapa éma eta te mayujarasirare eta te mávapahi apaquehe. 37 Te náitecapauchapa, náichapa:
—Namutu ena achaneana titanucavianahi —náichapa.
38 Tásiha, máichavacapa ema Jesús:
—¡Páureanasami! Nuvarahapasera viyanayare tayehe eta apana avasareana apaesa nucametarairu taicha nutuparacasivaichuhi níchuhavacaya namutu ena achaneana náehica ema Viya —máichapa.
39 Tacahe, ema Jesús tiyanapa tipaica tayehe eta avasareana te Galilea. Ticametarairupaipa eta te náurujisirarevana. Énerichuvare nayanauchapaipa ena achaneana návaháruanahi ena éreanana, máquijicavacapaipa ena éreanana.
Ema Jesús macanaraca ema émana achane leproso
(Mt 8.1-4; Lc 5.12-16)
40 Tacahe, te apanapa sache, títecapapa ema émana achane macajumaquene eta lepra. Mapauchapa te mamirahu ema Jesús, máepuyumirauchapa. Tásiha, máichapa:
—Tata, nucasiñavahi eta piyehe, picanaracanupaini —máichapa.
41 Tacahe, ema Jesús tijimuyainehi majapanuinehi. Manacapa eta mavahu. Máichapa:
—Nuvaraha nucanaracavi. Tájinapa píchiravaina puiti —máichapa.
42 Enevanepa tinaraca. Vaipa leprósoinahíni. 43 Tacahe, ema Jesús máevatacapa ema achane. Matuparacapa ichape vahi macumetajirica. Ánipa máicha:
44 —Pímaha, piyanayaresera pímerecava nayehe ena tuparairucana, apaesa náimamacavi. Énainapa timetajiricanayare eta yátupirahi pinaraca, pipachihapa. Nacuijasera picumetacavaca eta nútirahi nucanaracavi. Tásiha, piyanayareva me Viya. Picamavahuyarepahi eta pihasulupayachirayare taicha eta macanarasiravihi —máichapa ema Jesús.
45 Tacahe, tiyanapa ema achane. Timetajiricapaipasera, mametacapa namutu ena achaneana eta máichavaquenevahi. Eta tacahe, ema Jesús vaipa máimerecavahini te avasareana taicha enevaneyarehi náurujiaca ena achaneana tímarahijiana. Tacarine tiyanahi tayehe eta nájinaricha achanenahichaini. Énasera ena achaneana tiyananaichucha napauchahi. Tiásihana tayehe tamutu avasareana.
2Ema Jesús macanaraca ema émana achane macajumaquene eta muracaquiha
(Mt 9.1-8; Lc 5.17-26)
1 Tacahe, te apanavarepa sache, tichavapa ema Jesús eta te Capernaum. Eta nasamairirisirahi eta matiarihiraripa éma, títecapanapaipa ena achaneana, camuriqueneana. 2 Tiyututucavanapa eta te peti mávihahi éma. Tájinapa táviravainahini eta te tapajachacaya. Ema Jesús máimitucavacaipa eta nacaijuheraya me Viya. 3 Tacahe, títecapanavarepa ena apamuriana, námapahi te áchuji ema achane muracaha. Cuátroana ena tíamanapahi. 4 Váhisera náitecapauchahini eta te mávihahi ema Jesús, taicha eta nayututusiravahi ena achaneana. Tacahe, navetatamaequechapa eta peti eta te máinahu te manapaicahi ema Jesús. Te náitauchapa navetataca, nacajuchuchucapa ema macajumaquene eta te áchuji te mamirahu ema Jesús. 5 Te máimahapa ema Jesús eta nacasiñavairahi eta mayehe, máichapa ema macajumaquene:
—Tiuri, nuchicha. Eta pipecaturanahi nucaepahainavipa —máichapa.
6 Tacahe, énerichuvare natiarihihivare téjacanahi ena escribánoana. Napanerequenehapa eta macayemaquenehi ema Jesús. Tásiha, tisemanarinehi. 7 Ánipa nacahe te nasamureana: “Ema maca tímijachavaipapuca Viya eta macaepahairayaréji eta pecatuana. ¡Tétavicava eta matapirava! Taicha macarichu ema Viya marataha macaepaha eta pecatuana. Nájina apanaina tiratahaina ticaepahaina eta pecatuana” tacahehi eta napanereruana. 8 Enurujipa ema Jesús máimararacavacahi eta nasamureana étapa eta napanereruanahi éna. Tacahe, máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema téjecapava eta epanereruana? 9 Tájina táejeravaina eta níchirahi ema maca: “Nucaepahainavipa eta pipecaturanahi”. Máejerarepánapuca níchahini: “Nucanaracavipa. Péchepuca, piveha eta pímacaraji, piyana pipaica”. 10 Tiuri puiti, nuti Manerejirunuhi ema Viya, nímereuchavainapa eta nuratahairahi nucaepaha eta pecatu te juca apaquehe. Ímararacanu —tacahe, máichapa ema macajumaquene—. Puiti, nuchicha, nuvanecavi péchepuca. Piveha eta jara piyereruva. Piyana te pipena —máichapa ema Jesús.
12 Enevanerinehi téchepuca ema macájumaquenéni. Mavehapa eta mayereruva. Tipaicapa te namirahu ena achaneana. Tiyanapa tiúchucapa. Eta náimairahi, ichape eta náramirahi namutu ena natiarihiqueneanahi. Tétavicavainehi eta nacunachirahi ema Viya. Ánipa nacahe:
—¡Tétavicava táramicareva eta máichaqueneana ema Viya! ¡Asulupaya, Tata! ¡Vahi vímahasarénahini! —nacahepa.
Ema Jesús máichuha ema achane ticaijare Mateo, mayeheyare apóstole
(Mt 9.9-13; Lc 5.27-32)
13 Tiuri, te apanapa sache, tiyanavarepa ema Jesús te tachausi eta cáquiure. Náitecapauchavarepa namutu ena achaneana eta mayehe. Tásiha, máimitucavacapa.
14 Tacahe, te tiápechavapa tipaica ema Jesús, máimahapa ema Mateo, machicha ema Alfeo. (Ema Mateo ticaijarehivare Leví.) Téjacahi eta te macatuparahaiyahi eta macobraresirahi eta impuesto.
—Yare, péhicanu —máichapa ema Jesús.
Tacahe, ema Mateo enevanepa tiyana máehica ema Jesús.
15 Te jena sácheana, ema Mateo téniricapa eta te mapena. Mámapa ema Jesús énapa ena máimitureana. Camuriqueneana ena téhicanahi ema Jesús. Natiarihivare maverana ena macutiqueneana ema Mateo ticobrarecarahiana tayehe eta impuesto. Maveranahivare ena apamuriana máemunacasareana ema Mateo. Tiúrisamureanahi eta nanisirahi. 16 Títecapanavarepa ena apanamuri achaneana: ena escribánoana énapa ena fariséoana. Eta náimairahi eta macachanérahi ema Jesús ena máichuhaqueneana ema Mateo, nacaecahipa. Ánipa nacahe nayehe ena máimitureana:
—¿Tájaha tacayema tísapava ema eyehe maestro macachanevaca eta manisirahi ena nánitátajiana ticobrarecarahiana eta impuesto? ¡Tétávicavahi eta nacapecaturaraivahi! —nacahepa.
17 Te masamapa ema Jesús eta náechajiriruvanahi, máichavacapa:
—Ena ticajumanahi, tétavicavahi eta nacamunuirahi ema médico. Énasera ena majumareanahi vahi nácamunuimahi ema médico. Puítisera, eta tímitecanuhi núti nutanucayare namutu ena tisipecaturana apaesa náeneuchavahini, náinajica eta napecaturana. Nácani matapiravareanahi vahi nasamavahini nácamununuhini —máichavacapa.
Nayaserecapa ema Jesús tayehe eta ayuna
(Mt 9.14-17; Lc 5.33-39)
18 Tacahe, te apahevarepa, ayunanahi ena máimitureana ema Juan. Ayunanahivare ena fariséoana. Náitecapauchapa ema Jesús ena apamuriana achaneana témejecapavarahiana. Nayaserecapa:
—¿Tájaha tacayema vahi naháyunachahini ena pímitureana? ¿Tájaha tacayema vahi nácutihíni ena máimitureana ema Juan énapa ena fariséoana? —náichapa.
19 Majicapapa ema Jesús:
—Nímicutichinahe puiti. Vahi táuricaimahi ayúnanáinahíni nácani ticaichuhacasianahi tinicanaya nayehe ena araimana. Tiúrisamureanayarehi taicha matiarihihi ema arayena. Vahi táuricahini ayúnanáinahíni. Téhesera te tépenapuca éma, jéhesare ticatisamurevanayare. Tacutiquene, vuíchaha táuricaimahi ayunanainahini ena nímitureana. 20 Járajapainapasera eta sácheyare, ticaverejicasianayare, taicha ticaratacanuanainapa ena ticapacanuanayare núti. Jéhevarepa ayunanainapa.
21 Esamanuchaha. Eta juca eta nímiturapianahi, amairiha arairu. Mavaraha ema Viya arairuyare eta eyeherepianayare eti nuchanerana. Vaipa tácuticacaimahi eta nayeherepiana ena apamuriana achaneana. Eta ítusirahi éti eta nímiturapiana, tavaraha ínajica eta ichasi eyeherepiana tamauriqueneanahi —máichavacapa ema Jesús.
Ena fariséona náimipicauchahi eta nayeherepiana tayehe eta sávarumuhuana. Émasera ema Jesús máimereuchahi émarichu téchahi eta nayeherepiana ena achaneana eta sache nanarasirayare
(Mt 12.1-8; Lc 6.1-5)
23 Eta jena sávarumuhu, tiyanapa tipaica ema Jesús. Mámamurihapa ena máimitureana. Témehicavanapa ena fariséoana. Náetavivijicapaipahi eta isanitiana. Tacahe, eta napaisirapahi, ena máimitureana navechuquihapaipahi étajavapahi eta trigo. Navepiraquihapaipa, tépurajacachavanapaipahi. Tinicanapaipa. Tísapacareichucha éta, taicha técuhanapahi. 24 Énasera ena fariséoana eta náimararasirapahi, tisemanapaipa. Ánipa naicha ema Jesús:
—Pímaha ena pímitureana. Ticaemataneanapaichucha eta navepiraquirapahi eta trigo puiti juca sache tétavicavahi eta tacapicahuquenehi. Vahi tísapacarémahi eta juca nacaematanerahi puiti —náichapa.
25 Tacahe, majicapavacapa ema Jesús:
—Németeaca éti vahi ecaicutiara eta tacayemaquene eta Sagrada Escritura, eta máichavaquenevahi ema víyarahaini David eta mapaisirapahi técuhapaipa énerichuva ena téhicanapahi. 26 Te émarichaha ema Abiatar náquenumurihi ena tiyujaracarahiana, ema David tisiapapa eta te mapena ema Viya. Tiyaseserecapa eta manicayarehi. Náijaracapa eta pan tacapicahuquenehi nanacasarehi te mamirahu ema Viya. Nanicasarehi ena tiyujaracarahiana, émasera ema David vahi tátuparacahini manicahini. Étasera eta máecuavahi, manicapa eta pan, énapa ena macachanequeneanapahi.
27 Tímiyanava eta mametasirahi éna:
—Ema Viya máepiyacahi nativa ena achaneana. Te táequenepa, máimijarechinapa eta sache nanarasiraya ena achaneana, tiúrichayarehi éna. Vahi étainahini témepiyaca eta tihapapiricavacayare éna. 28 Tiuri puiti, numetacaheyare: Núti Manerejirunuhi ema Viya, nútirichu néchahi eta sache nanarasiraya ena achaneana —máichavacapa.
3Ema Jesús macanaraca ema achane tépenavahu
(Mt 12.9-14; Lc 6.6-11)
1 Tacahe, te apanavarepa sávarumuhu, tiyanavare ema Jesús, tisiapahi eta te náurujisirareva. Matiarihihivare ema émana achane vaipa tayamuricahini eta mavahu, tépenavahuipa. 2 Natiarihihivare ena fariséoana, ena ticanarajiricanahi ema Jesús. Náimararacapa éma te macanaracayarepuca ema achane eta te jena sache tacapicahuquenehi. Natanunuiricahi eta tiviuchayarehi ema Jesús. 3 Tacahe, máichapa ema Jesús ema achane:
—Yare, pitupihayare ani te namirahu ena achaneana —máichapa.
4 Tacahe, máichapa ena achaneana:
—Núti nuvaraha epanerechaya. Puiti juca sache sávarumuhuhi, ¿tájahapuca táurica eta víchayare? ¿Tísapacarepuca vicha eta táuriqueneana? ¿Étapuca víchayare eta tamauriqueneana? ¿Táuricapuca vípuchavaca ena achaneana? ¿Vicaparecapuca? —máichavacapa.
Énasera tímatinamurianarinehi. 5 Tacahe, ticatisamurevarine ema Jesús eta muracairahi eta nasamureana. Tacahe, tisemamajuhepa eta máesenimurihairahi éna. Máichapa ema achane macajumaquene:
—Nímaha. Picajaruvauchava, pímechanu eta pivahu —máichapa.
Eta máimeresirahi eta mavahu ema achane, enevanepa tinaravauchavanepa. 6 Énasera ena fariséoana, tisemanarinehi eta náimairahi eta juca máichaquenehi ema Jesús. Tiyananapa tisamacacana nayehe ena políticoana, machanerana ema Herodes, taicha navaraha nacapacaya ema Jesús.
Títecapanapa ena camuriqueneana achaneana
7 Émasera ema Jesús tiyanapa térajicavapa eta te mávapahi apaquehe eta te tachausi eta cáquiure. Mámapa ena máimitureana. Náehicavare ena ichapemuriqueneana achaneana ticavasanahi eta te provincia Galilea. 8 Jéhesare, te nasamairiricapa eta máichaqueneanahi ema Jesús, títecapanapa ena ichapemuriqueneana achaneana. Tiásihanahi eta te avasare Jerusalén, eta te provincia Judea, eta provincia Idumea, eta provincia Siria, étapa eta avasareana te apachara eta cajacure Jordán. 9 Tásiha, ema Jesús mavanecapa ena máimitureana natsesinahini étasina pacure apaesa vahi nacutupiaraca ena ichapemuriqueneana achaneana.
10 Taicha camuriana ena macanararuanapahi. Namutu ena nacajumaqueneana témeñahavanapahi tiyumususujicavanapahi eta náemeñahairavaya, taicha navarahahi náemamacayare. 11 Jéhesare, ena éreanana tiávahácanahi ena achaneana, te náimahapa ema Jesús, tíaquipaicavanapa te mamirahu éma. Tipiararecanapa:
—¡Pítira Machicha ema Viya! —náichapa.
12 Mavanecapasera máecatihavacapa nacuija nacumetaruina taicha vuíchaha mávarahahini náimatihíni ena achaneana eta émaquenérahi Machicha ema Viya.
Ema Jesús manerejica ena dócequeneana apóstoleana
(Mt 10.1-4; Lc 6.12-16)
13 Tacahe, tiyanapa ema Jesús eta te mávapahi apaquehe máripahi. Mámamurihapa ena ánimuriana máimitureana. 14 Tacahe, ánaqui manerejicavacapa te nataracu ena dócequeneana mayeheanayarehi apóstoleana. Vaipa najunijiacaimahi éma, macachaneyarehi tamutu sácheana. Matuparacavacapa eta nacametarairuirayare. 15 Máijaracavacapa ena dóceana eta naratahairayarehi ticanararecana ena nacajumaqueneana, náimijunairayareva ena éreanana tiávahácanahi ena achaneana.
16 Eta juca náijareana ena manerejiruanahi+ 3:16-19 Ena nani apinana ajairana ema Jacobo émapa ema Juan, naparapecacahi, machichanaveanahi ema Zebedeo. Émasera ema Viáquenu Jesucristo máimararacahi eta náchanevana, máimativacahi éna. Manacapa eta náchucarapianahi “Boanerges”. (Eta táechajiriruvahi eta juca, Tijuricati eta náechajisira, téyayarasianavare.) Matiarihivare ema apana achane ticaijarehivare Jacobo. Ema maiya ticaijarehi Alfeo. Matiarihivare ema apana ticaijarehivare Tadeo. Eta tápipine eta máijare Lebeo, étapa Judas. Tacahe, mapana eta máijare. (Pitanuca te Lucas 6.16 étapa te Mateo 10.2.) Ema apana Simón, tímaticarehi ema, náumurivainihi ena revolucionárioana ticaijareanahi “cananístana”. Navaraha náquijica ena extranjeroana romanoana.: Ema Pedro (éma ticaijarevare Simón), ema Jacobo, ema maparape Juan, ema Andrés, ema Felipe, ema Bartolomé, ema Mateo, ema Tomás, ema apana Jacobo, ema Tadeo, ema apana Simón, émapa ema Júlasi Iscariote (ema tíjararecahi ema Jesús).
Ena escribánoana téjecapavanahi eta náimijachirahi ema Jesús mávaháruhi ema Váinaraji Satanás
(Mt 12.22-32; Lc 11.14-23; 12.10)
20 Tacahe, tichavapa ema Jesús, énapa ena mayeheana apóstoleana te napena. Tiápechavanavarepa tiúrujicavana ena achaneana. Tásiha, vaipa náitujicavahini tinicana taicha tétavicavahi eta nasimutuvahi ena achaneana. 21 Énasera ena maparapenaveana ema Jesús, te nasamairiricapa, tiyananapa náepanayarehini éma, taicha náimijachaipahi máurishi éma.
22 Énerichuvare natiarihipa ena escribánoana, tiásihanahi te Jerusalén. Náepiyaequenehapa ema Jesús, ánipa nacahepa:
—Ema maca Jesús, vémeteaca majupaha ema náquenumurihi ena éreanana, émaripa ema Satanás. Táitusiava máijaracahi eta máitupajijiasiravahi eta macuchusirahi ena éreanana —nacahepa.
23 Tacahe, ema Jesús máichuhavacapa ena ticaecahirahianahi. Eta máimitusiravacahi, máimicutichinapa. Ánipa máichavaca:
—Éti, téjecapavahi eta epanereruana ímijachanuhi majupahanuhi ema Satanás. Ímijachapuca ticatianacacanahi ena éreanana. Váhisera énena tácahe. 24 Tacutihi ena machanerana ema gobierno. Éna, vahi típutsimuriavanaimahi apinainahipucaini partido. Te típutsimuriavanapa, énajicacaini tiáquipaicacana. 25 Émaripa mácani achane te camurianahi ena machichanaveana, váiparinehivare típutsimuriavanaimahi, náehajiricacahini, énajicacahini náquipaicacahini. 26 Ene macahehi ema Váinaraji Satanás, váiparine máisapahini típutsicacana ena machanerana, taicha mavarahahi tisimutuanayarehi éna, tímiyanavayarehi eta nacaetemajirisirahaviyarehi.
27 Macutihi ema mácani achane tume. Te macaratacahi eta mataquiriqui eta majaneasirahi jácani macayehequeneana, nájina tiámeyechaimahi. Tacamunuhi nacaratacanumayare, náitiacanumayarehi ema túmequenehi achane. Jéhesare, náituruyechasareyarepa eta máimahaqueneana. Ene nucahehi núti, túmepananuhi mayehe ema maca Satanás.
28 Puiti nutupiruva numetacahe: Tiperdonachacareanayare ena achaneana eta napecaturana, tamutu jácani náechajisihaira eta táiñemahiqueneana. 29 Jararihisera eta epecatura vahi tiperdonachacaremahi. Eti ímijachahi ema Satanás ema tiávahácanuhi. Ichape eta éjecapiravahi, taicha ema tiávahácanuhi nuti, émaquenehi ema Espíritu Santo. Éti epanararacaripa éma. Tásiha, máitavacaca eta etapiravanaya —máichavacapa ema Jesús.
30 Tacahehi eta máechajiriruvahi taicha eta nacahechajiriruvairahi: “Ema maca Jesús, majupaha ema Satanás”.
Suítecapauchapa esu maena ema Jesús énapa ena maparapenaveana
(Mt 12.46-50; Lc 8.19-21)
31 Tacahe, te apanapa sache, tiúrujicavanavarepa ena camuriqueneana achaneana te tajuhe eta peti. Téjacanapa te machacaya ema Jesús. Títecapanecha esu maena énapa ena maparapenaveana. Nanasipasera te aneca taicha tiyututucavanahi ena achaneana. Navarahahi náechajicayarehi éma. Tásiha, nametacapa ena apamuriana ema Jesús, ánipa naicha:
—Esu pémunaruquenehi pena, énapa ena piparapenaveana nararihi ani te aneca. Navarahahi téchajicaviana —náichapa.
33 Majicapapa éma:
—Yátupi némunacavacahi esu meme, énapa ena nuparapenaveana. Nararihisera ani te juca nuchacaya ena némunaruanahivare, nuparapenaveanahi.
34 Tacahe, máesenimuríhapa ena máimitureana ena téjacanahi te machacaya. Tásiha, macahepa:
—Ena nani ena némunaruanahivare. 35 Taicha namutu nácani ticaemataneacanahi ema Tata, énahi ena némunaruqueneanahi —máichavacapa.
4Eta máimicutichinaquenehi evaraqui tacaevaquenehi te apanapanenéji máteji te apaquehe
(Mt 13.1-9; Lc 8.4-8)
1 Tacahe, te apanapa sache, tiápechavavare tímitureca ema Jesús te tachausi eta cáquiure. Tásiha, camurianapahivare ena achaneana títecapauchanahi éma. Eta navayuchiravaripa ena achaneana, ema Jesús tíavacuhapa tayehe eta pacure, tiápajuecavapa apaesahi. Téjacapa eta máimituresirahi. Ena achaneana nanasipa tayehe eta te tachausi. 2 Camuri eta máimicutichaqueneanahi eta máimitusiravacahi. Ánipa macahe:
3 —Esamararacanuchaha. Matiarihihi ema émana achane. Tévacahi te máesane. 4 Eta mapaisirapahi, témiricapaipa eta evaraqui te achene. Táimahapa eta cáyure, tanicapa. 5 Eta mayeherepi éma eta máevasira, máevajajapaicapaica eta apaquehe. Tásiha, eta apamuri evaraqui témiricapa te váhirichu tamitutuhini eta máteji taicha máripahi eta apaquehe. Tímarucavanepanéni táicha. 6 Téhesera te tíjurepa eta sache, tacapajicapa; taicha vaipa táuparevacahíni. 7 Tacahe, eta apana evaraqui témiricapaipa te tapare eta itapequiji. Tiúrinahinéni eta táimarusira, étasera eta itape tacachuricapa eta tajurusirahi. Táemuriachapa eta sucureca. Tanasipa, vaipa tacahihini. 8 Tacahe, eta apamuri evaraqui témiricapaipa te tiúrina máteji. Tijurucarahihi eta táimarusira. Ichapemurihi eta tahi. Eta étana, ticahipa apaesasajiruichucha. Eta apana, ticahipa tativarerehapanapa. Eta apanavare, ticahivare tétupicavapanapa. 9 Esamararacanu emutu éti. Te evarahapuca ecaicutiara, tavaraha eta epanerechinavaya —macahepa ema Jesús.
Ema Jesús máitametacavaca ena máimitureana eta juca máimiturapi
(Mt 13.10-23; Lc 8.9-15)
10 Tacahe, te najunijicapa ena apamuriana achaneana, témeñahavanapa eta mayehe ema Jesús ena dócequeneana apóstoleana énapa ena apamuriana máimitureana. Nayaserecapa tájahapuca tacayemahi eta máimicutiarachiravacaichucha eta máimitusiravacahi ena achaneana. 11 Tacahe, majicapapa éma:
—Ema Tata tituparacanuhi nítametacaheyare éti eta juca mapanereruana táequenereruana tayehe eta macuchucuiraheyare eti achaneana. Mavarahahi ímatiequenehaya éti. 12 Énasera ena apamuriana achaneana nímicutiarachinavacaichucha, apaesa vahi máejerarémahi eta nacaicutiarairaya eta nasamaquenehi. Tavaraha napanerechinavaya. Eta nacaicutiarairaya, náitsivachahini eta náitaresira, apaesa naperdonachacarepaini —máichavacapa ema Jesús.
13 Énerichuvare máichavarepa:
—Éti, ¿vuíchaha íturuequeneha eta juca nímicutichaquenehi? Tavaraha eta epanerechinavaya éti apanava apaesa íturuequeneha eta apamuriana nímicutichaqueneanahi. Tiuri, numetacahe: 14 Eta evaraqui eta máevaruhi ema achane tacutihi eta nímiturapiana. 15 Natiarihi ena achaneana nacuti eta apaquehe muracapahi te achene, te táemirisihahi eta evaraqui. Ena nani nasamararacahi eta nímiturapiana. Émasera ema Satanás macamitisicavanepa eta nasamaquenehi. 16 Natiarihivare ena apamuriana achaneana, nacutihi eta máteji máripahi. Te nasamararaca eta nímiturapiana, natupiruvanehinéni nasuapa, tiúrisamureanainehi. 17 Váhisera náratahahini nacaravahuhini yátupinahíni. Vahi nácutihíni eta evaraqui tiúparehi. Ánipirichu eta náehisirahi, taicha vahi nacamichahini jácani nacatajivairanahi. Váhivare túmesamureanainahini te tatiarihipa eta jácani nacatichaira ena achaneana táichavenehi eta náehisiranuhi. 18 Natiarihivare ena apamuriana achaneana nacuti eta máteji te távihahi eta itapequiji. Énerichuvare nasamararacahinéni eta nímiturapiana. 19 Napaneréquenehahinéni, tahapapiricavacahisera eta jácani táicharacavayare eta náitaresira. Tavayuacavacavare eta tájiparacana, najamurachahi tamutu. Tahapapiricavare eta navarairahi tirricuchavana. Tamutu eta juca táemetavicahi eta navarairahi téhicanuana. Tamapurujihi eta najacapirahi eta nímiturapiana. 20 Natiarihisera ena apamuriana achaneana nacuti eta tiúrina máteji. Éna, nasamararacahi náunacahi yátupi eta nímiturapiana. Tájinavare náichiravainahíni eta náehisiranuhi. Ichape eta nacaemataneasirahi ema Viya. Nararihi ena apaesarichu eta nacaemataneasirahi. Nararihivare ena apamuriana, nativarerehapanapa eta nacaemataneasirahi. Tásiha, ena apamuriana, ichapemuripanapa eta nacaemataneasirahi ema Viya —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús tímitureca eta apamuriana yátupiqueneana
(Lc 8.16-18)
21 Tímiyanava eta máimituresirahi, ánipa macahe:
—Te viyustaca eta vimícahu, váiparinehi táuricaimahi vijihapaicahini, vinacahivarepucaini te tápecu eta vétsatsame vímasirarehi. Tacamunuhi vinacayarehi te anuquehe. 22 Jéhesare, tayanapanepuca nacayumuruqui, tamutuyarehisera ticaechera jácani tayumururevanahi. Tájina tépacuchaimahi jácani najajairuvanahi. Tamutuyarehi téchacareya. 23 Te evarahapuca ecaicutiara, tavaraha eta epanerechinavaya.
24 Máichavarepa:
—Tacamunuvare epanerecha yátupina eta esamaqueneana. Te apaesarichuhi eta epanerechirahi, apaesarichuvare eta ecaicutiarairaya. Te esuapa yátupina eta nímiturapiana, ema Espíritu Santo tímitucaheya tamutu eta tacayemaquenehi. Jéhevare, tímitucaheyare éma eta apamuriana yátupiqueneanahi. Énasera nácani vahi návarahahini napanerecha, váhivare nasuapa, énajivayare tíchavana ticaverejicasianaya eta nasamaqueneanahi.
Ema Jesús máimicutiarachava eta táimarusira eta evaraquiana
26 Máichavacavarepa:
—Nuvaraha nímicutichinahe eta nímiturapiana nuti Manerejirunuhi ema Viya. Te yátupihi eta nasuapirahi eta nímiturapiana ena achaneana, náitsivachainapa arairuinapa eta napanereruana étapa eta nayeherepianaya eta náitaresira. Tacutihi eta máevaraqui mácani achane. Tévacahi te máesane. Tásiha, tinaracapa, macuchapayarepa eta tacahirayare eta máevaraqui. 27 Tímarucapa eta evaraquiana. Tijurucavare. Ema achane, tájina macaicutiarahini eta táimarusirahi. Váhivare macaicutiarahini eta tajurusirahi. 28 Taicha eta apaquehe, éta ticaimarucahi. Tacuchucahi tativa eta tapacaji, táehicapa eta tanaqui. Te ticahipa, tiúchucapa eta tapiraqui. 29 Te tiyahapa eta tahi, ticaechatijipa te tumare, taicha étainapa eta tacavehasiraya —macahepa ema Jesús.
Ema Jesús máimicuticha eta taqui eta mostaza
(Mt 13.31-32; Lc 13.18-19)
30 Ánivare macahe:
—Puiti nuti Manerejirunuhi ema Viya, nímicutichinahe eta ichapemurivaya eti íjaracavanahi éhicanu. 31 Ecutiya eta ánichichaquene taqui eta sucureca ticaijare mostaza. Éta juca, ániquititavacapana eta taqui te tamutu eta evaraquiana tatiarihiqueneanahi tayehe eta juca apaquehe. 32 Téhesera te ticaevapa, tijurucapa eta tiápajucavahi ichapepana tayehe eta apamuriana sucurecana. Tatiarihi eta ichapetavavaca. Tásiha, tacapenajicapa eta cáyureana —macahepa ema Jesús.
Camuri eta máimicutichaqueneana
(Mt 13.34-35)
33 Ani tacahe tamutu eta máimitusiravacahi ena achaneana. Camuriana eta máimicutichaqueneanahi. Tamutuhi ticaicutiaracarevaca nayehe ena tivarahanahi náituruequeneha. 34 Tájina étahena te tímitureca, vahi macunacahini eta máimicutichira. Téhesera te macarichupa ema Jesús énapa ena máimitureana, máimicaecherachapa tamutu eta máimicutichinaqueneanahi.
Ema Jesús macaesamirica eta une eta táepacusirahi étapa eta técaticava
(Mt 8.23-27; Lc 8.22-25)
35 Tacahe, te jena sache, eta máejasirahi ema Jesús te pacure, tímiturecahi. Te cáperehichichapa, máichapa ema Jesús ena máimitureana:
—Viyanaya viánueca te apachara —máichavacapa.
Tacahe, ticametavanapa nayehe ena achaneana. Tásiha, námapa ema Jesús eta te pacure. Náehicapa ena apamuriana te pacure eta napaisirapahi. 37 Te ítupierecanapa, tachimaracapa eta muraca técaticava. Tépacucapa ichape eta cáquiure. Tisiapapaipahi eta une tayehe eta pacure. Tiánehipaipahi tacaericavaca. 38 Émasera ema Jesús, tímacapaichucha te tahivu eta pacure te machunusi. Tásiha, nacajamicapa éma. Ánipa náicha:
—¡Tata maestro! ¡Picatiuchahavi, véricainapa! ¿Váhipuca péñamava eta viyehe? —náichapa.
39 Tásiha, enurujipa téchepuca éma. Titupihapa. Mavanecapa eta técaticava étapa eta une. Ánipa macahe:
—¡Pámatina, pésamiricava! —máichapa.
Tacahe, tíchecapa eta técaticava. Tésamiricavapa eta une. Tésamiriecavapa tamutu.
40 Tacahe, máichavacapa ena máimitureana:
—¿Tájaha tacayema epica? ¿Váhipuca ecasiñavahini eta nutiarihirapahi eta eyehe? —máichavacapa.
41 Ena máimitureana, tétavicavainehi eta náramirahi. Tiyaserecacanapa, ánipa nacahe:
—¡Tétavicavapa eta máitupajijiasiravahi ema maca vimaestro! ¡Jéhesare, yátupiquene eta émairahi machichahi ema Viya! ¡Taicha tamutu tasuapahi, macamatinacahi eta técaticava étapa eta une eta táepacusirahi! —nacahepa.
5Ema achane návaháruhi ena ichapemuriqueneana éreanana
(Mt 8.28-34; Lc 8.26-39)
1 Títecapanapa te apachara eta cáquiure eta te apaquehe ticaijare Gadara. 2 Ánaqui tatiarihi eta ecariana. Tacahe, te tiúcupaicapa ema Jesús eta te pacure, tiúchujicavanepa ema émana achane návaháruhi ena éreanana. 3 Éma másihapahi eta te ecari, taicha macapenajuechavacahi eta covachana. Nájina náratahahini náitiacahini éma. Étaripa eta ichapepi cadena, vahi táratahahini. 4 Taicha máejeharipa nacarataca. Náitijivauchahi te cadena. Nanacavare eta grillo te mapiqui. Émasera mavenarurujica eta cadena, mavenarucavare eta mayehe grillo. Jéhesare, nájina naratahahini namansuchahini ema maca achane. 5 Eta máitaresirahi, eta mávirarehi tayehe eta ecari étapa eta mávapahi te anuqueheana mari. Tamutu sácheana, yátiana, tipiararerecahi éma. Tijarachava te márijahiana. 6 Tacahe, tiyerehipaichaha máimahapa ema Jesús, tijunapapa mapauchapa. Máepuyumirauchapa.
7 Ema Jesús, eta máimairahi ema achane, máichapa:
—¡Pijunijica ema maca achane, piti éreana! —máichapa.
Tipiararecapa muraca eta majicapirahi ema achane. Ánipa macahe:
—¿Tájaha picha píteca pipauchanu, piti Jesús, Machichaquenevihi ema Viya? ¡Pájapanunu, vuíchaha picuvanecanu ánaqui te nucaicuñaiyayare! —macahepa.
9 Tacahe, ema Jesús mayaserecapa ema éreana. Ánipa maicha:
—¿Tájaha píjare píti?
Majicapapa éma:
—Núti nucaijare “Nacapenaharu ena ichapemuriqueneana éreanana”. Jéhesarehi, ichapemurihavihi víti. 10 ¡Pájapanuhavisera! Te piáquijicahaviyarepuca, ¡vahi picuevatacahavi viyanaya te tiyerehi! —nacahepa ena éreanana tiávahácanahi ema achane.
11 Tiuri puiti, tatiarihihivare eta camuriqueneanahi cúchiana. Tinihicanahi ánaqui te táemiripaisine eta masihi. 12 Tacahe, ena éreanana tiyaseuchavanapa mayehe ema Jesús. Ánipa nacahe:
—¡Picatajicahavi! Pévatacahavi eta te távihahi eta jena cúchiana. Písapahavi visiapahacavaca eta jénana —náichapa.
13 Tacahe, ema Jesús macuchuchujicavacapa eta te máquehe ema achane, máisapapa nasiapahacavaca eta cúchiana. Tatiarihi cútimahi apina mil eta cúchiana. Tacahe, te tasamapa eta cúchiana eta nasiapahasiravacahi ena éreanana, tijunaparacanapa témiririjicanapa te tachausi eta cáquiure. Téririjicanapa tamutu.
14 Natiarihihisera ena tijaneacanainihi eta cúchiana. Te náimahapa, tiáramecanarinehi. Tiyananapa tijunapanapaipa, timetajiricanapaipa nácani nácapajiruvanapahi, étapa te avasare namutuvare nametaca. Tiáramicaréinehi nayehe ena achaneana. Tiyananapa náimahapana tájahapuca eta táichavaquenevahi eta cúchiana. 15 Te títecapanapa, náimahapa ema achane návaháruinihi ena éreanana. Téjacaripahi te máivapechacaya ema Jesús. Tájinaripahi máichiravainahini. Ticamuirihaipahivare. Tásihasera, tipicanarinehi ena achaneana. 16 Tavetijipa te náitametacapa ena tímahanahi eta táichavaquenevahi eta cúchiana te macuchuchujicavacapa ena éreanana ema Jesús. 17 Tacahe, nayaseacapa ema Jesús váhini macuitecapauchavacaini tayehe eta návasahi éna, machavavanehini te másinehi.
18 Tacahe, te tiávacuhayarepa ema Jesús, ema achane manararuhi tiyaseserecapa eta mavarairapa máehica ema Jesús. 19 Émasera, vahi máisapahini. Ánipa maicha:
—Piyanachucha pichava nayehe ena pijaneanana te piávasa. Pimetacaya eta macanarasiravihi ema Viya taicha eta majapanuiravihi —máichapa ema Jesús.
20 Tacahe, tiyanapa tichava ema achane. Timetajiricapaipasera mametacavacapaipa eta máichaquenehi ema Jesús mayehe. Náraminehi namutu ena ticavasanahi eta te provincia ticaijare Decápolis.
Ema Jesús macanaraca esu machicha ema Jairo, ésupa esu apana esena sucajumaquenehivare
(Mt 9.18-26; Lc 8.40-56)
21 Tiuri, tichavavarepa tiánueca ema Jesús te apachara. Te títecapapa, náurujiacavanepa ena ichapemuriqueneana achaneana te mávinehi te tachausi eta cáquiure. 22 Tacahe, títecapapa ema émana achane ticaijare Jairo. Ema maca achane, tétavicavahi eta mapicauchacarevahi. Tuparairucahi tayehe eta náurujisirareva. Te máitecapauchapa, tépuyucapa te mamirahu ema Jesús. 23 Mayaseacapa, ánipa máichapa:
—Tátachicha, surarihi esu nuchichasami, ticajumahi. Puiti téñamajiricavaipa ésu. Picatajicanupaini, tata. Pinasinanu eta pivahuana suyehe apaesa sunaraca —máichapa.
24 Tacahe, masuapapa ema Jesús. Tiyanapa máehicahi ema achane. Náehicavarepa ena camuriqueneana achaneana. Náevatajiricanecha éma.
25 Tásiha, te nataracu sutiarihipahivare esu esena sucajumaquenehi. Doce áñoripahi eta sucajumairahi táichirahi eta suítine. 26 Ichaperipa eta sucatajivairahi taicha camurianaripa ena típuchanahi médicoana. Títaharipa eta suímahaqueneanainihi. Tájinasera vahi suátivarehini. Suáviraparasiavaichuhi suvayuhapaichucha eta sujuma. 27 Ésu, sutanucapaipahi ema Jesús, susamairiricahi eta tiáramicareana máichaqueneanahi. Supauchapa suéhiquecuchapaipahi te maquecu. 28 Taicha tacahehi eta supanereruhi: “Taratachuchaini némamajiacahini eta ñimuiriha, németeaca nunaracapapucaini”, sucahesamurepa. 29 Tacahe, suémamajiacapa eta tacheyarapi eta mamuiriha. Jéhesaréinehi, enurujipa tícheca eta suítine. Tisamavapa ésu eta sunarasiraipahi tayehe eta sujumainihi.
30 Émasera ema Jesús macaicutiaravanepa eta sutiarihirahi esu tacanararuhi eta máitupajijiasiravahi. Enurujipa téviurucavahi te namuri ena ichapemuriqueneana achaneana. Ánipa macahe:
—¿Nájaha témamajiacanuanahi?
31 Tacahe, ena máimitureana náichapa:
—Tata, téñatuhejiricacanahi namutu eta achaneana taicha ichape eta nasimutuvahi. Piyaserecahavirichahava nájahapuca ena témamajiacavianahi —náichapa.
32 Émasera ema Jesús máesenimurihapa, matanucapa nájahapuca ena témamajiacanahi. 33 Tásiha, supauchapa esu esena. Tiyayacarepaipa taicha tipicaripahi. Taichasuéchahi eta suíchaquenehi ésu. Suépuyumirauchavanepa te mamirahu. Sumetacapa tamutu. 34 Tásiha, máichapa ema Jesús:
—Tiuri, nuchicha. Pinaracapa puiti táichavenehi eta picasiñairanuhi. Vaipa picueñamava eta pichaviraya te pipena. Vaipa tichavaimahi eta pijumainihi —máichapa.
35 Téchajiricavaichahahi ema Jesús eta suyehe esu esena, títecapananecha ena tiásihanahi te mapena ema Jairo. Nametacavanepa:
—Esu pichicha tépenasamipahi. Vaipa picucamesa ema Maestro —náichapa.
36 Émasera ema Jesús vahi masuapahini eta nametasirahi. Mavarahaichucha tiyana. Tacahe, máichapa:
—Vahi picueñamava, piti Jairo. Pácasiñavachucha eta nuyehe —máichapa.
37 Tacahe, ema Jesús vaipa máisapahini náehica ena apamuriana achaneana. Nacarinepa ema Pedro, ema Jacobo, émapa ema Juan. 38 Te títecapanapa te mapena ema Jairo, máimahapa ema Jesús ena achaneana vaipa náitucacarahahíni, tijajamurianaripahi eta náiyairahi. Tipiararecanaripahi muraca. 39 Émasera ema Jesús eta masiapirahi, máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema eta iúrujiricavahi eta ani, íyaharacavapa? Vahi ecuiyaha. Esu suca amaperu, váhinéni suépenahini. Tímacarichucha ésu —máichavacapa.
40 Énasera ena achaneana nacaecahirichucha éma, técavanapa. Tacahe, ema Jesús macuchucavacapa te aneca namutu. Tacahe, tisiapapa te suávihahi esu amaperu, émapa ema suiya, ésupa esu suena, énapa ena mapanana máimitureana. 41 Tacahe, macaratavauchapa ésu. Máichapa:
—Nuchicha, néchajicavi. Péjamica, péchepuca —máichapa.
42 Enurujipa esu amaperu téjamicapa, téchepuca. Tipaicapa te namirahu. Ichaperinehi eta náramirahi ena tímahanahi. Tásiha, ema Jesús mavanecavacapa náijaraca eta sunica esu amaperu. Matuparacavarepa muraca eta vahi nacuechajisiha eta náimahaquenehi. Esu amaperu, dóceripahi eta suhañora.
Tacahe, tiyanapa ema Jesús. Tichavapa te mapena.
6Tichavapa ema Jesús te mávasa Nazaret
(Mt 13.53-58; Lc 4.16-30)
1 Tacahe, te apanapa sache, tiyanavarepa tipaica. Tichavapa tayehe eta mávasa Nazaret, mámamurihapaipa ena máimitureana. 2 Tacahe, te jena sache sávarumuhuquene, tiyanapa tayehe eta náurujisirareva nayujarasirare ena achaneana. Tímiturecapa. Camuriana ena tisamararacanahi. Ichape eta tahapasamurechiravacahi ena achaneana. Váhisera návarahahini nasuapahini. Náepururichucha éma. Ánipa nacahe:
—¿Távihapuca mavínehi eta júcana máimiturapianahicacha ema máca? ¡Témunahiricavapa títupajijiacavaipahíjicacha! ¿Távihasica macaravahuinehi eta máichirayare eta tiáramicareana? Vivaraha vímaha víti apanava eta máichaqueneanahíji visamaiririruanahi. Taicha vímatihi ema maca. Carpintérochucha éma. Vímatihivare esu maena María. Vímatihivare ema maparape Jacobo+ 6:2-3 Ema maca achane, ticaijarehi Jacobo te náechajiriruva ena israelítana. Te véchajiriruva, ticaijarehi Santiago. Mapaenumavahi máehica ema Jesús te táequenepa eta máechepusirahi te máecari ema Viáquenu., émapa ema José, émapa ema Judas, émapa ema Simón. Vímatihivare ena esenana maparapenaveanahi, ticavasanahi ani —náichacacapa.
4 Ema Jesús máimatihi eta napanereruanahi. Tásiha, máichavacapa:
—Tatuparaca epicauchahaviya vimutu viti mavaneruana ema Viya. Étisera eti nujaneananahi ecavasanahi eta te juca viávasa, étipa eti nuparapenaveana, vahi epicauchanuhini —máichavacapa.
5 Éma, ichape eta máramirahi eta namasuapajiraivahi éna. Eta tacahe, tájina máimerecahichaini eta tiárami careana. Tacarichu eta macanarasirahi ena nacajumaqueneana eta máemamamahásiravacahi te mavahuana. Vahi camurianainahíni ena macanararuanahi.
Ema Jesús mavanecavacapa ena dócequeneana apóstoleana napaicayare tamutu avasareana, ticametarairuanayare
(Mt 10.5-15; Lc 9.1-6)
Tacahe, ema Jesús tiyanapa mapaicahi eta avasareana máimitucavacapaipa ena achaneana.
7 Étana sache, macurujimurihapa ena dócequeneana mayeheana apóstoleana. Tacahe, máijaracavacapa eta náitupajijiasiravayare naratahairayare náquijica ena éreanana. Tacahe, mavanecapa tiyanana eta te apanapaneana avasareana, apinanayarepahi eta napaisirayarepahi. 8 Matuparacapa, ánipa máichavaca:
—Tájina iámaimahi eta eyereruvana eta epaisiraya. Váhivare ecuama eta enirurucuha te alforja, étapa eta plata. 9 Étanarichuvare iámayare eta emuiriha. Tacarichu iámaya eta eyupairiqui. Ecaeparupevayaresera. 10 Te ítecapapa tayehe eta jácani peti ítecapihaya te jácani avasare, ánasi tayehe. Te iúchucayarepa eta te jena avasare, epaenumava ejunijica eta ítecapihahi. 11 Te váhipuca nacujacapahe te jácani avasare, váhivare nacuvaraha nacusamahe, iúchucavaneyare. Étatapevachavanumayaresera eta máteji te ívapeana. Táicutiarayare eta máicuñasiravacayare ema Viya taicha eta namavarairahi najacapahehini. Nutupiruva numetacahe, te táitecapa eta juicio, tiápajucavainapa eta náicuñayare. Tacachuricayare eta nacaicuñairayare ena achaneana váinarajiqueneana ticavasanaini te Sodoma étapa eta Gomorra —máichavacapa ema Jesús.
12 Tacahe, tiyananapa ena dóceana. Ticametarairuana eta tacamunuirayarehi eta náeneuchiravaya ena achaneana, náinajica eta napecaturana. 13 Náimijunavacapaipa ena éreanana tiávahácanahi ena achaneana. Camurianahivare ena nacanararuana tayehe eta najumanaini, nacapajasisirapahi te nachuti eta aceite.
Ema Herodes masamairiricapa eta máichaqueneanahi ema Jesús
(Mt 14.1-2; Lc 9.7-9)
14 Tacahe, ema Herodes ema aquenucahi tayehe eta Galilea masamairiricavarepa eta máichaqueneanahi ema Jesús, taicha náechajisihahi namutu ena achaneana. Nararihi ena téjecapavanahi eta napanereruana, ánipa nacahe:
—Ema maca Jesús, ¿váhipuca émaina ema Juan Tícachasirícarahíni macaparuhi ema Herodes? Tichavahichupuca títareca. Étapuca tacahehi puiti maratahahi maicha eta tiáramicareana —nacahepa.
15 Nararihisera ena apamuriana nacahepa:
—Émapuca ema víyarahaini profeta Elías, téchepucahi.
Ena apamuriana nacahepa:
—Émarichuhi profeta, macutiquenehi ena náinapureanáini antivuanaini. Váhisera téchepucaimahi éma —nacahepa.
16 Émasera ema Herodes, eta masamairirisirahi, macahepa:
—Németeacahi ema maca émaripa ema Juan, ema nímiyuchatipiquenurehi, téchepucahipuca te máecari —macahepa.
Eta táichararacavahi eta máepenirahi ema Juan
(Mt 14.3-12)
17 Eta macapasirahi ema Herodes ema Juan, ani tacahe eta táichararacavahi: Te jena año, ema Herodes mavehahi esu Herodías, esu machinenahi, mayenahi ema maparape Felipe. Máiminajicapa ema suima. Tacahe, ema Juan macajachavacapa éna eta naviracacairahi. Étapa tímicatichahi ema Juan, sucatichapa esu Herodías. Tásiha, ema Herodes máeratacapa te cárcel ema Juan, macavanairipipa náitiaca te carenapi. 19 Esu Herodías, tétavicava eta sucatichirahi ema Juan. Suvarahahi sucapaca éma. 20 Váhisera suratahahini, taicha matsirihacahi mapicauchahi ema Herodes ema Juan, taicha máechahi tétavicava eta máurivahi ema Juan. Máimatihivare eta mavaneruhi ema Viya. Eta tacahehi, macatiuchahi éma apaesa tacuija suícharaca ésu. Táitusiava, ema Herodes máuricapa masamararacahi eta máimiturapiana ema Juan; váhisera máituruequenehahini tájahapuca máichararacavayarehi. 21 Tacahe, eta te jena yati ticaijaremuhupa ema Herodes, sucamapurapa esu Herodías eta máepiyasirahi eta ichape piesta ema Herodes. Máichuhapa ena máevanachana énapa ena oficiáleana, énapa ena ticaimahaqueneana ticavasanahi tayehe eta Galilea. 22 Te tinicanapa téranapa, esu suchicha esu Herodías tisiapapa eta te návihahi ena achaneana. Esenachicharipa ésu. Tírimaicapa te namirahu. Ema Herodes máuricainehi ichape, énapa ena machimarana. 23 Tacahe, ema Herodes máichapa ésu:
—Nujuracha te pimirahu. Piyaseacanu tájahapuca eta pivarahaquenéna. Núti níjaracaviyare jácani piyasearunuyare, tayanapane vácuticaca eta nímahaqueneana —máichapa ésu.
24 Tacahe, tiyanapa tiúchucapa esu amaperu. Suyaserepanapa esu suena, ánipa suícha:
—¿Tájahapuca eta nuyaseacaini eñi ñina Herodes? —sucahepa.
Tásiha, suíchapa esu suena:
—Píyaseacaya eta ñichuti eñi Juan, puítinarichu ñíjaracavi —suíchapa.
25 Enurujipa tichava tisiapa esu amaperu eta te mávihahi ema aquenuca Herodes. Suyaseacapa éma, ánipa suicha:
—Nuvaraha píjaracanu puítinarichu eta ñichuti eñi Juan eñi tícachasiricarahi. Píjaracanu te curuja —suíchapa.
26 Tásiha, eta masamirahi eta juca suyasearuhi ema rey Herodes, ichaperinehi eta mapanereresirahi. Váhisera mávarahahini mavayuacahini ésu táicha nasamaripahi ena machimarana eta máijarasirayarehi eta suyasearuyarehi ésu. 27 Tacahe, enurujipa mavaneca ema suntaru eta te cárcel. Mayuchatipiquenuhapana ema Juan. Tacahe, mámapaipahi eta machutini te curuja. Máijaracapa esu esena amaperu. Tásiha, suíjarapanapa esu suena.
29 Te nasamairiricapa ena máimitureana ema Juan, tiyananapa náepanapa eta máquehéni, náecarapanapa.
Ema Jesús máitaparahavacahi máenicavaca ena camuriqueneana achaneana
(Mt 14.13-21; Lc 9.10-17; Jn 6.1-14)
30 Tacahe, tichavanapa tiúrujicavana ena apóstoleana mayehe ema Jesús. Nametacapa tamutu eta náichaqueneanapahi étapa eta najacapirahi ena achaneana eta náimiturapianahi. 31 Tacahe, máichavacapa ema Jesús:
—Tiuri. Tájina táichava. Puiti viyana vácarichu eta te mávapahi apaesa vinaraca ánipina —máichavacapa.
Taicha vahi téjiacavana ena achaneana. Tévachajiricacanahi tiyanana. Vahi náitujicavahini nanicanumahini ena apóstoleana émapa ema Jesús. 32 Tacahe, tiyananapa te pacure, tiávacuhanapa. Nacaijuhepa te mávapahi apaquehe. 33 Énasera ena achaneana nanecapaichucha eta nayanirahi. Camurianahi ena tímatianahi. Tacahe, tiyananapa tijunapanapaipa, nametapanayarehi ena apamuriana achaneana. Tásiha, tiúrujicavanapa ena tiásihana te tamutu avasareana. 34 Te tiúcupaicapa ema Jesús, máimahapa ena camuriqueneana achaneana natiarihiripahi. Tétavicavainehi eta majapanuiravacahi, taicha nacutihi eta uvesana nájina tijaneacaina. Tacahe, máimitumuriharipa. Camuri eta máimiturapiana. Tiuna eta máimitusiravacahi. 35 Te cáperehipa, ena máimitureana napauchapa éma. Náichapa:
—Cáperehipa juca sache. Tiyerehivacahi eta pétiana. 36 Tacahe, táuricapa pimetacavaca ena achaneana nayanapa, navachareca eta nanica te jácani isanitiana, avasarechichanapuca te vichacayarahanahi. Taicha ani, tájina naviyaimahi eta nanicahini —náichapa.
37 Majicapapasera éma:
—Íjaraca étina eta nanica.
Éna náichavare:
—¿Pivarahapuca viyana vivachareca eta pan? Tacamunuhi vácayehehini eta camuri plata apaesa námutupaini vítaparahahini vénicahini apaesainahini návaminahini. ¡Vahi taratahahini eta dies mil páneana! —nacahepa.
38 Tacahe, mayaserecapa ema Jesús:
—¿Áyana eta pan ecayehe puiti? Eyana ímaha.
Te náechapa, nametacapa:
—Cíncochichaichu eta pan, apiquipa eta jima jitaruca —nacahepa.
39 Tacahe, macavanairipipa náejahahacapaicahini namutu te muíjipahi, náijamuripaichuhi. 40 Tacahe, téjahapaicanapa ena achaneana. Náijamuripaichuhi eta náejasirahi. Cincuentanapahi, ciéntoanapahi. 41 Tacahe, ema Jesús mavehapa eta cíncoquene pan étapa eta apiqui jima. Máesenicapa eta te anuma. Mahasulupayachapa ema Viya. Mayuvetutujicapa eta pan, tásiha máijaracapa ena apóstoleana. Éna, náijaracapa ena achaneana. Énerichuvare mayuvetutuhesinavare eta apiqui jima. Tisimurivacapaipa eta náijaraca. 42 Tacahe, námutu tinicana, tisatueanapa. 43 Tásiha, nacaemacharichahavare eta doce saye ichapehiana táinicachavacaichahava eta náemacharajiana eta pan étapa eta jima. 44 Camuriana ena máeniruanahi. Te nataracu, natiarihihi ena cinco mílqueneana ajairana.
Ema Jesús mapaicaeca eta une
(Mt 14.22-27; Jn 6.16-21)
45 Te tamutupa, enevanepa mavanecahi ema Jesús tiávacuhana eta te pacure ena máimitureana. Tínapucanayarehi tiánuecana te apachara eta te avasare Betsaida. Émasera ema Jesús manasiyarehi máevatamurihanumayarehi ena achaneana.
Tásiha, tiyananapa ena máimitureana. 46 Tacahe, te tamutupa eta macametavairahi ema Jesús nayehe ena achaneana, tiyanapa tiápanahi tayehe eta anuquehe mari. Tiyujaracayarehi tayehe.
47 Tacahe, te tiúyatipa jena yati, ema Jesús manasirichaha macarichuhi eta te anuquehe mari. Ena máimitureana itupierecanaipa tayehe eta cáquiure. 48 Tásiha, tachimaracavacapa eta muraca técaticava, nácapaquihapaipahi. Te tijararahipa, ema Jesús máimahapa eta nanausirapahi muraca. Tacahe, tiyanapa macapayamuriha. Mapaicaecapaipa eta une. Máetavicavacapaipasera. 49 Éna máimitureana tipicanarinehi eta náimairahi eta mapaicaesirapahi eta une, náimijachaipahi cunare. 50 Tipiararecanapa namutu eta náimairahi. Máechajicavanepasera éma. Ánipa maicha:
—Vahi ecupica. Nútichucha. Étumechava —máichavacapa.
51 Tacahe, mapauchapa éna. Tiávacuhapa nayehe. Tacahe, tíjahúchavapa tíchecapa eta técaticava. Náramirinehi ichape ena máimitureana. 52 Taicha vuíchaha nacaicutiarahini eta tacayemaquenehi eta macaejapasirahi eta pan, eta táimereuchirahi éma eta vanairucairahi me Viya. Muracasamuremurianarichaha.
Ema Jesús macanaraca ena nacajumaqueneana ticavasana te Genesaret
(Mt 14.34-36)
53 Tacahe, te apanapa sache, tiápechavanavarepa tiánuecana eta cáquiure. Títecapanapa eta te avasare ticaijare Genesaret. 54 Te tiúcupaicanapa, náitiacapa eta napacure. Ena natiarihiqueneanahi náimativanepa ema Jesús. 55 Tásiha, tiyananapa tijunapana timetajiricanayarehi tayehe tamutu eta avasarechichana tachacayarahanahi. Tacahe, tiúrujicavanapahi ena achaneana te jácani máitecapihapahi ema Jesús. Námavacapaipahi eta te áchuji ena nacajumaqueneana. 56 Énerichuvare, te jácani mayanihapahi te acheneana téhepuca cálleana, nanaquipaicapahi ena nacajumaqueneana. Tacahe, nayaseacapahi éma máisapirainahíni náemamajiaca eta tacheyarapi eta mamuiriha. Tacahe, nácani témamajiacanapahi, enevanepaipa tinaracanapahi.
7Ema Jesús mametaca ena achaneana eta timaeperajicarahi
(Mt 15.1-20)
1 Tiuri, te apanapa sache, náitecapauchapa ena apamuriana fariséoana énapa ena escribánoana, tiásihanahi tayehe eta Jerusalén. Témeñahavanapa eta mayehe ema Jesús. 2 Te nataracu ena máimitureana ema Jesús, nararihi éna vahi nacasipavahunumahini eta nanisirahi. Tacahe, ena fariséoana, eta náimairahi eta namaitauchirahi eta nayeherepihi, ichaperinehi eta nasemanevahi, taicha náimijarechahi “máeperaji” eta juca. 3 Taicha namutu ena israelítana, napicauchahi eta nayeherepiana ena náchucanaveanaini, navetijipa ena fariséoana. Te vahi ticasipavahunumanahi, váhivare náisapaimahi tinicana. Taicha éna vahi návaraha tánasihíni eta tachipejihini ánichichainahini, taicha tipicanahi tamaeperajicahini eta náchanevana. 4 Étaripa násihapahipuca te mercado, te plázapuca, te títecapanapa te napena, ticasipavahuanayarehi. Mavera eta apamuri nayeherepianahi tipicauchacareanahi nayehe, étaripa eta nasipasiraparaca eta náereresiana, étapa eta jarra, étapa eta návacuruhiana étapa eta catre náimasirare.
5 Tacahe, nacajachapa ema Jesús ena fariséoana énapa ena escribánoana. Ánipa náicha:
—Pímaha. Ena pímitureana vahi náitauchahini eta viyeherepi. Namaeperajicapa eta náchanevana eta nanisirahi taicha vahi nacasipavahunumahini. ¿Tájaha tacayema vahi napicauchahini eta viyeherepi nanaquiruhi ena viáchucanaveanaini? ¿Étaserapuca tacahehi eta pímitusiravacahi? —náichapa.
6 Tacahe, majicapapa ema Jesús, ánipa maicha:
—¡Éti ecaijarehi apimirahe! Tatupiruvahi eta máechajiriruvahi ema Viya, téchajisiahehi éti eta te Sagrada Escritura. Ánipa macahe: “Ena nani achaneana, tétserajicanuanahi te najaca; váhisera táetupicavahini te nasamureana. 7 Téneuchavanahi eta nuyehe, tamapurujihisera eta náeneuchiravahi. Nacaerajicahivare eta nuvanairipiana; tasapihapa náimicapicauchahi eta nayeherepiana táuchurechucha te napanereruana ena náchucanaveánaini” macahepa ema Viya. 8 Ichape eta éjecapiravahi éti, taicha tasapihapa epicauchahi eta eyeherepiana. Étasera eta mavanairipi ema Viya, vaipa epicauchahini. Tasapihapa épuruhi eta mavanairipiana taicha tivayuacahehi ichape eta ítauchirahi eta eyeherepiana. 10 Émarichuhi ema víyarahaini Moisés tiájuchahi eta mavanairipi ema Viya eta viyehe: “Pipicauchaya pémunacayareva ema piya ésupa esu pena”. Jucarihi eta apana vanairipi: “Mácani tiúmehahi ema maiya ésupa esu maena, vahi tijapanucarémahi nacapacayarehi”. 11 Étisera vahi epicaucha eta júcana vanairipiana mayehe ema Viya. Taicha te mararihipuca mácani achane ticamavahupuca me Viya eta máimahaqueneanahi, eta ímiturapi éti “Vaipa tatuparacaimahi ema achane eta máimicatasiraya ema maiya ésupa esu maena”. 13 Ani tacahehi eta ecaepahaira eta tasuapacarevahi eta mavanairipiana ema Viya. Tasapihapa, ímicapicáuchahi eta eyeherepianachucha. Jararihivare eta apamuriana eta éjecapiravanahi tavasiqueneanahi —máichavacapa ema Jesús.
14 Tacahe, máichuhapa ena achaneana, náurujicava eta máimitusiravacayare. Tásiha, máichavacapa:
—Nuvaraha esamanu yátupina, apaesa ácaicutiara. 15 Tájina timaeperajicaina eta viáchanevana te vahi vicasipavahunumahi te vinicayare. Vahi étaparacaina eta vinicaqueneana. Étasera eta jácani evainarajivana táuchureanapuca te ejaca, étapa eta evainarajipanereruana; jéhevare éta timaeperajicahehi —máichavacapa.
17 Tacahe, te tiyanaracanapa ena achaneana, macarinepa ema Jesús énapa ena máimitureana, nayaserecapa máitametacavacahini eta máimiturapi. 18 Tacahe, máichavacapa:
—¿Énerichuvare éti mapanererurehe? ¿Váhipuca ácaicutiarahini eta juca? Tamutu eta juca tasiapaqueneanahi te vijaca vinicasareanahi, vahi timaeperajicahavimahi, taicha vahi tasiapa te visamure. 19 Tatupiruhi te vijuhe. Tásiha, te tiúchucapa eta, apanapa eta táuchusihahi —máichavacapa ema Jesús. (Eta máichiravacahi eta juca, máimicaecherachapa eta táurivahi tamutu eta tinicacareana.)
20 Macahevarepa:
—Étasera jácani panererucana tamauriqueneana, te náisapavapuca ena achaneana, étara timaeperajicavacahi éna. 21 Taicha te amahe eta nasamureana napanerechahi eta tamauriqueneanahi. Ema achane mapanerechahi maveha esu apana esena mayena ema apana achane. Esu esena supanerechahivare suveha ema apana achane suima esu apana esena. Éna amaperuana napanerechahi eta natuhusivaya. Nácani tipanerechanahi eta ticaparecana, tiámerecana, tivayuarecana, téchajihihana. Te nasamureana, najamuracha eta apayeheana, ticapinarurahiana, tétserajicavana eta nasiñavairahi. Mapicaurairahana, camuriqueneana eta napanereruana máecharaireana. 23 Tamutu eta juca panererucana tamauriqueneana tiásihahi te nasamureana. Jéhesare, eta júcana eta timaeperajicahi eta náchanevana ena achaneana —máichavacapa ema Jesús.
Esu ésuna esena apavasana sucasiña ema Jesús
(Mt 15.21-28)
24 Tacahe, tiyanavarepa tipaica ema Jesús, énapa ena máimitureana. Nacaijuheyarehi eta avasareana táunavanahi eta provincia Siria. Tásiha, títecapanapa te jácani peti. Váhisera mávarahahini náechahini ena apamuriana achaneana eta matiarihirahi. Tásihasera náecharichucha éna. 25 Tacahe, susamairiricapa esu ésuna esena. Ésu, apavasanahi, sirofeníciana. Eta suéchejiriruva eta griego. Esu suchicha mávaháruhi ema émana éreana. 26 Títecavanepa esu, suépuyumirauchapa te mamirahu ema Jesús. Tiyaseuchavapa mayehe ema Jesús eta máimijunijicahini ema éreana suyehe esu suchicha. 27 Tacahe, máichapa esu:
—Nativaya néchapajiricavaca ena nujaneanana. Taicha vahi táuricahini ásapihahíni néchapajiricahehini éti apavasanana, émétavicahini ena nujaneanana —máichapa.
28 Esu esena sujicapapa:
—Énehineni tacahehi, tátachicha. Yátupihi vahi pijaneananuinahini. Pájapanunusera, picatajicanuchuchaini. Víti apanava vácasiñavahini eta piyehe eta vítátijivairaina —suíchapa.
29 Tacahe, máichapa ésu:
—Tiuri eta péchajiriruva. Piyanapa pichava te pipena. Táichavene eta picasiñairanuhi, nímijunijicaripa ema éreana suyehe esu pichicha —máichapa.
30 Tacahe, tichavapa ésu te supena. Suchimapapa tívecahi esu suchicha te sucamane. Jéhesaréinehi, májinaripa ema éreana, majunijiacaripa ésu.
Ema Jesús macanaraca ema túhuquiña upa
31 Tacahe, tiyananavarepa tipaicana najunijicapa eta provincia Siria. Nánucuhapa eta provincia ticaijare Decápolis. Tacahe, títecapanapa eta te tachausi eta cáquiure Galilea, te tinapaica te táuchusine sache. 32 Tacahe, ena achaneana námapa ema émana achane mayehe ema Jesús. Túhuquiña, úpavare ema achane. Náechajiuchapa eta manaca eta mavahu mayehe ema achane, macanarasirayarehi. 33 Tacahe, ema Jesús mañajichapa ema achane nayehe ena achaneana. Manacapa eta masuveraqui te maquiñana. Tacahe, tiátutuquivauchavapa. Tásiha, máemamacapa eta manene ema achane. 34 Tacahe, máesenicapa te anuma. Tiúmitipa. Tacahe, máichapa:
—¡Téchujihapa eta piquiñana!
35 Enurujipa tisamarahipa ema achane. Tijimuyapa eta manene, tiúripa téchejica. 36 Tacahe, máimichavapa ema achane nayehe ena majaneanana. Matuparacapa éna eta nacuija nametaca. Énasera timetajiricanaichucha. 37 Tétavicava eta náramirahi ena nametaruanahi. Ánipa nacahe:
—Tétavicava táuricacareva tamutu eta máichaqueneanahi ema Jesús. Téchajicanapahi ena úpana, tisamarahianavarepa máicha ena túhuquiñana —nacahepa.
8Ema Jesús tiápechava máenica ena achaneana
(Mt 15.32-39)
1 Tacahe, eta juca sácheanahi tiúrujicavanapa ena ichapemuriqueneana achaneana te mávihahi ema Jesús. Mapanaripa sache nacahehi ena achaneana, tájinaipa nanicahini. Tacahe, máichuhavacapa ema Jesús ena máimitureana. Máichapa:
2 —Nujapanuvaca ena nani achaneana, taicha mapanaripahi sache puiti eta nacahehi eta viyehe. Tájinaipavare naviyahini nanica. Téchurihanaripa eta nanicaquene. 3 Te névatacavaca nayana te napenana, machu náquipaicava te achene taicha vaipa túmevacaimahi eta náecuavahi. Taicha natiarihi ena tiásihanahi te tiyerehiana. Vénicavacayare —máichapa.
4 Tacahe, najicapapa ena máimitureanahi. Ánipa naicha:
—¿Távihapucaini viviyahini eta vénisihayarehi ena nani camuriqueneana achaneana? Eta te juca mávapahi vámahi, tájina vítusiáváimahi eta tinicacareana —nacahepa.
5 Tacahe, mayaserecapa éna. Ánipa máicha:
—¿Áyanachaha eta pan eta iámaqueneanapahi?
—Jucarihi siéterine —náichapa.
6 Tacahe, macavanairipipa eta náejahapaimurihahini namutu ena achaneana. Tacahe, mavehapa eta siétequene pan, mahasulupayachapa ema Viya te anuma. Tásiha, mayuvetucavacapa, máijaracapa ena máimitureana. Éna, náijaracavacapa ena achaneana. 7 Tatiarihihivare eta ánimurichicha eta jímachichana. Mahasulupayachavare ema Viya tayehe eta jima. Tacahe, mavanecavarepa eta náijarasiravacayare ena achaneana. 8 Tacahe, tinicanapa namutu, tisatuheanapa. Tacahe, nacurujicapa eta náemacharájiana. Siete sáyerichahahivare eta náemachana. 9 Eta nasimutuvahi ena tinicanahi táetavica eta cuatro mil achaneana. Tacahe, te tamutupa eta juca, máevatamuríhasarepa ema Jesús ena achaneana nayanaya nachava te napenana. 10 Enurujipa tiávacuhanapa te pacure ema Jesús énapa ena máimitureana. Tiyananavarepa. Tiánuecana nacaijuhepa eta te avasare ticaijare Dalmanuta.
Ema Jesús macajachavaca eta namasuapajiraivahi ena fariséoana
(Mt 16.1-4; Lc 12.54-56)
11 Tacahe, títecapanapa ena apamuriana fariséoana. Tépanavanapa nacanarajirica ema Jesús. Eta navarairahi náimiaquipaicayarehi, nayaseacapa máimerecahini eta tiáramicareana, máimerecavahini te yátupihipuca vanairucahi me Viya. 12 Tásiha éma, tichuruamichavarine muraca. Tacahe, máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema eti achaneana eyaseacanu nímereca eta tiáramicareana? Núti nímatihe. Vahi esuapanuimahi te nímerecapucaini eta tiáramicare. Tásiha, váiparine étina tatuparaca ímahahini eta tiáramicareana —máichavacapa.
13 Tacahe, majunijicavacapa éna. Tiyanavarepa tiávacuha te pacure. Tiyananapa tiánuecana te apachara eta cáquiure.
Ema Jesús máimicuticha eta levadura eta apimirairanahi ena fariséoana
(Mt 16.5-12)
14 Tiuri puiti, náemitisicahi ena máimitureana eta nanirurucuha. Tatiarihihisera eta étanahi pan eta te pacure. 15 Eta nayanirahi, máimitumurihapa ema Jesús éna. Máichavacapa:
—Tímaticarehi eyehe eta levadura eta tasisijisira tamutu eta masa. Tacutirichu eta tapareasirahi eta apimirairavacahi ena fariséoana étapa eta tacaeñamarasira eta ecaimahaquenerayare. Vahi ecucuti ena políticoana. Échapaváicha tayehe, machu éhica éna —máichavacapa.
16 Tacahe, náichacacapa ena máimitureana. Ánipa nacahe:
—Tímicajachahavihi eta vémitisisirahi eta pan. Eta tacahe, macahehi tayehe eta levadura.
17 Éma máimatiacavacapa. Tásiha, máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema ecahechajiriruvahi eta émitisisirahi eta pan? ¿Vuíchahacaru ácaicutairahini? ¿Tájinacaruichaha epanereruina éti? ¿Muracachutiherichaha? 18 Tamapurujichuchapuca eta ímairahi eta níchaqueneana. ¿Vuíchahacaru ácaicutiarahini? Tamapurujipuca eta esamirahi eta nímiturapiana. 19 ¿Váhivare échahini eta nucaejapasirahi eta cíncoquene pan, naniruhi ena cinco mílqueneana achaneana? ¿Áyanahi sáyeana eta náemacharajiana evehaqueneanahi? —máichavacapa.
Tacahe, najicapapa:
—Doce sáyeana.
20 —Étapa eta siétequene pan naniruhi ena cuatro mílqueneana achaneana, ¿áyanahivare sáye eta náemacharajianahi evehaqueneanahi? —máichavacapa.
Najicapavare:
—Siete sáye —náichapa.
21 Tacahe, máichavacapa:
—¿Vuíchahacaruva ácaicutiara? —máichapa.
Ema Jesús macanaraca ema émana achane púchuqui eta te avasare Betsaida
22 Tiuri, títecapanapa eta te avasare Betsaida. Ánaqui, námapa ema achane púchuqui. Náechajiuchapa éma eta macanarasiraya ema Jesús. 23 Tacahe, ema Jesús macaratavauchapa ema púchuqui, mámapa te tachachacu eta avasare. Tacahe, mayajihauquichapa eta mátuture eta te máuquihana. Tásiha, manacapa eta mavahuana eta te machuti. Tásiha, mayaserecapa:
—¿Pímairiricapa? —máichapa.
24 Tacahe, téseninicapa ema púchuqui. Macahepa:
—Nímairiricapa apaesa. Eta nímairahi ena achaneana, ticutimahichuchasera yucuquiana, tiyamuricanahisera —máichapa ema púchuqui.
25 Tacahe, ema Jesús mápechavare manaca eta mavahuana eta te máuquihana ema púchuqui. Te mavehapa eta mavahuana, yátupipa tijarahipa eta máimairirisirahi. Tamutupa máimaha. 26 Tacahe, ema Jesús máevatacapa ema púchuquinihi, mayanapa te mapena. Máichapa:
—Piyanapa pitupiru te pipena. Váhisera picusiapa eta te jena avasare eta piyanihaya —máichapa.
Ema Pedro máimereucha ema Jesús émairahi ema Cristo
(Mt 16.13-20; Lc 9.18-21)
27 Te táequenepa eta juca, tiyanavarepa tipaica ema Jesús, énapa ena máimitureana. Nacaijuhepa eta te avasarechichana tachacaya eta ichape avasare ticaijare Cesarea, máepiyaruhi ema rey Felipe. Eta napaisirapahi, mayaserecapa ena máimitureana. Ánipa maicha:
—¿Tájaha nacayema ena achaneana eta nuyehe? ¿Nájahanuhipuca náimijachanuhi núti? —máichavacapa.
28 Tacahe, najicapapa:
—Ena apamuriana náimijachavihi téchepuca ema Juan Tícachasiricarahini. Ena apamuriana tímijachavianahi ema víyarahaini profeta Elías, téchepucahi éma. Ena apamuriana tímijachavianahivare ema mácani apana profetaini antívuini, téchepucahi —náichapa ena máimitureana.
29 Tacahe, tiápechavavare mayaserecavaca:
—Étiyapa, ¿nájaha ímijachanuhi núti?
Majicapavanepa ema Pedro:
—Pítira yátupiquenévihi Cristo —macahepa.
30 Tacahe, matuparacapa muraca éna, nacuija nacumetaca eta émairahi ema Cristo.
Ema Jesús tímereuchava eta máepenirayare
(Mt 16.21-28; Lc 9.22-27)
31 Tacahe, tépanavapa máimitucavacahi eta táichararacavayare eta máepenirayare. Ánipa maicha:
—Nuti Manerejirunuhi ema Viya, nutuparahaichuhi ichapemuri eta nucatajivairayare. Tépurunuanayare ena tuparairucana énapa ena aquenucarahana. Éna, tímicapacanuanayareva. Mapanayareichuhisera sache eta nucaheyare eta népenirayare. Tásiha, nuchavayarehi néchepuca —macahepa.
32 Máimicaecherachapa eta macayemaquenehi. Tacahe, ema Pedro máiputsiacapa ema Jesús. Ánaqui macajachapa, máijarasiravahi eta mapanereruhi. 33 Tacahe, téviurucavapa ema Jesús. Máesenicapa ena apamuriana máimitureana. Tásiha, macajachavarepa émapava ema Pedro. Máichapa:
—Píti, téjecapavahi eta pipanereruhi. ¡Pínajica eta juca tamauriquenehi! Pivarahapa pihapapica eta mapanereruhi ema Viya. Eta juca pipanereruhi tacutihi eta mapanereruanahi ema Satanás, énapa ena machanerana —máichapa.
34 Tacahe, máichuhavacapa ena máimitureana énapa ena apamuriana achaneana. Máichavacapa éna:
—Nácani navaraha náehicanu, tacamunu náinajica tamutu eta tihapapirica eta náehisiranuhi. Nacaravahuyareva eta nímiturapiana. 35 Nácanisera téñamanahi eta náitaresira, tiávamirahuanaya eta náehisiranu, énajivayare ticamitiequenehavanaya eta náitaresira. Énasera nácani yátupi tíjaracavana téhicana eta náehisiranuhi, étapa eta námirahi eta tíurina échajirirucava, tayanapane táimicapacavacapuca, éna títujicavanayare tiúchucuhayare eta náitaresiranaya. 36 Énerichuvare nácani tacaeñamararuanahi eta nacaimahaquenéiraya te juca apaquehe, tíñehiyare eta náitaresira taicha eta tacaeñamarasiravacahi tahapapiricavacahi tayehe eta náuchucuirayarehini. Tiyananainapa eta te yucu nacaicuñaiyayare. 37 Taicha vahi máratahaimahi mácani achane mavachachahini eta máurivaya te apana vítaresira. 38 Énaripa nácani titsirihanapuca téhicanuana, náimitsirihapuca eta nímiturapiana te namirahuana ena achaneana mapicauruirahana pecatumareana, núti apanava nutsirihayareva nayehe ena nani. Nucaerajicainapa ena nani, nuti Manerejirunuhi ema Viya, te táitecapapa eta sácheyare nuchavirayare aquenucanuinapaipa. Te jena sácheyare, námainapaipa núti eta majaraiva ema Tata, nucachanénapaipa ena sántoqueneana ángeleana.
91 Énerichuvare máichavacapa:
—Nutupiruva numetacahe: Puítiripa te etaracu éti etiarihi éti vahi épenavanémahi, ímahanunumaya eta táepaniraya eta nítupajijiasiravahi eta nucatuparahairahi aquenucanuya me Viya —máichavacapa.
Ema Jesús tihapamaichava eta máimahi
(Mt 17.1-13; Lc 9.28-36)
2 Tiuri, sáisipa sache eta nanasirahi ánaqui. Tacahe, ema Jesús manaquicavacapa ena máimitureana. Nacarinehi máma ema Pedro, ema Jacobo, émapa ema Juan. Tiyananapa eta te étana mari anuquehepana. Nacarichu éna. Eta ánaqui, náimahapa tihapamaichavahi eta máimahi ema Jesús te namirahu éna. Tétavicavapa eta tajapuvahi tajararasirahi tamutu eta máquehe. 3 Eta mamuiriha, táetaviucha eta tajanunumesirahi. Nájina tiratahaina tépachinacha tajanunumecahini náicha eta muíriare. 4 Tacahe, tiáramicareanavarepa tímerecavana ena apina ajairana: ema víyarahaini profeta Elías émapa ema víyarahaini Moisés. Téchajiricavanaripahi mayehe ema Jesús. 5 Tásiha, ema Pedro tímisiapavapa, téchajicapa ema Jesús. Ánipa macahe:
—Tata Náquenu, tétavicavapa táuricacareva eta viávihairahi eta ani. Tiúripanahipucaini vépiyacahini eta epenahuinapachuhini. Pipenahuinarichuhini píti, mapenainarichuhivaréni ema Moisés, émapaini ema Elías —máichapa.
6 Váhinéni máimatiequenehaini ema Pedro tájahahipuca eta mavarahaquenehi macayema. Namutu tíñacavana ichape ena mapanana máimitureana. 7 Tacahe, tiáramicarevarepa eta úcaji táepacúmurihahi éna. Nasamavarepa eta mahu ema Viya tayehe eta úcaji. Ánipa macahe:
—Ema maca, ema yátupiquenehi nuchicha némunaruquenehi. Éma esuapayare —macahepa.
8 Tíjahúchavavarepa, te náesenicavarepa, macarinehi ema Jesús. Nájinaripa ena apinana náimahaqueneanahi.
9 Tacahe, te tichavanapa tiúcupaicanavarepa, ema Jesús matuparacavacapa éna. Ánipa maicha:
—Vuíchaha ecumetajirica eta juca ímahaquenehi puiti. Tiámainucava te néchepuca te nécari núti —macahepa.
10 Tásiha, nasuapa eta matupararuhi. Napanerequenehahisera eta macayemaquenehi. Tiyaserejiricacanapa:
—¿Tájahapuca tacayemarihi eta máechepusirayare te máecari? —nacahepa.
11 Te tichavanapa tayehe eta anuquehe mari, nayaserecapa éma, ánipa naicha:
—Ena escribánoana tímitucanahi eta machavirayare tiápechavaya títareca ema víyarahaini Elías, tínapucayarehi eta pímeresiravayarehi piti Cristo. ¿Énapuca téjecapavanahi ena escribánoana? —náichapa.
12 Majicapapa ema Jesús:
—Yátupi, ema víyarahaini Elías títecapayarehi, máetupiripanayarehi tamutu. Nútisera numetacahe: Títecaripahi ema Elías, váhisera náimatihini ena escribánoana. Váhivare najacapahini ena tuparairucana éma. Nacatianacahisera nacapacahi éma, tacuti eta táechajisihaqueneanahi eta Sagrada Escritura eta máichavaquenevayarehi éma. Ene nucaheyare núti Manerejirunuhi ema Viya. Ticatianacanuanayarehivare, tépurunuanayarehi. Ichape eta náemecatajichiranuyare eta náimicapasiranuya, tacutihi eta táechajisihaquenehi eta Sagrada Escritura eta nuyehe —máichapa ema Jesús.
Ema Jesús macanaraca ema amaperu mávaháruhi ema éreana
(Mt 17.14-21; Lc 9.37-43)
14 Tacahe, te tichavanapa éna te návihahi ena apamuriana máimitureana, natiarihihi ena camuriqueneana achaneana te nachacaya. Natiarihihivare ena apamuriana escribánoana, nacanarajiricavacahi ena máimitureana. 15 Eta náimairahi ema Jesús, náraminehi ena achaneana. Tijunaparacanapa namutu náechajipanaya. 16 Te títecapanapa te návihahi ena máimitureana, ema Jesús mayaseremurihapa éna. Ánipa maicha:
—¿Tájaha eta ecanarajiricavacahi ena nani escribánoana? —máichapa.
17 Tacahe, tiúchujicávanepa ema émana achane. Majicapapa, ánipa maicha:
—Tata maestro, picatajicanu. Námapahi piyehe ema maca nuchichasami. Éma, vahi téchajica maicha ema éreana. 18 Mavarahapa jácani ema éreana, máijahúchava máquipaicahi ema nuchicha. Tásiha, ema amaperu ticarisasajacapa, tinirataquiahechavapa muraca. Tivirajipa máicha ema éreana, muracaquihavarepa. Nuyaseacahi ena pímitureana eta náimijunairayarehini ema éreana. Váhisera náratahahini —máichapa ema achane.
19 Tacahe, máichapa ema Jesús:
—¡Tétavicava emasuapajiraivavaca eti achaneana! ¡Cúverarecachasicaini eta nucamichirahénahini! Iáma ani ema amaperu —máichapa.
20 Tacahe, náepanapa ema amaperu. Te máimahapa ema éreana ema Jesús, enurujipa macaeñamaca ema amaperu. Tacahe, tiáquipaicavapa te apaquehe. Téchariripáicavapa ticarisasajacapa. 21 Tacahe, mayaserecapa ema Jesús ema maiya ema amaperu. Macahepa:
—¿Tiyereripahipuca eta juca máichavaquenevahi? —macahepa.
Majicapapa ema achane:
22 —Te amuyarichaha. Máejeharipa máquipaica ema mara éreana te yucu téhevare une, taicha mavaraha macapaca éma nuchicha. Pítisera, te piratahapucaini, pájapanuhavini picatajicahavisamíni —macahepa ema achane.
23 Majicapapa ema Jesús:
—¿Tájaha picayemaquene eta píchanuhi eta te nuratahahipucaini núti? ¡Pítinapucaini, te pirataha! ¡Pácasiñanu! ¡Tamutu títujicacare te ecasiña eti achaneana! —máichapa ema Jesús.
24 Enurujipa majicapa ema achane. Tijaranu eta majicapirahi, ánipa macahe:
—¡Nucasiñavi, tata! ¡Pímicatacanu eta néchuriasirahi eta nucasiñairavaina piyehe! —macahepa.
25 Tacahe, máimahapa ema Jesús ena achaneana tiúrujicavanaripa mayehe. Tásiha, macajachapa ema éreana, ánipa maicha:
—¡Piti váinaraji, piti pétuhuquiñarahi, úpahi pícha éma! Núti nuvanecavi: ¡Pijunijicayare ema maca amaperu! ¡Vaipa picuchavaucha ema maca! —máichapa ema Jesús.
26 Tacahe, tipiararecapa ema éreana. Mavayuyujicapa tiyayacare ema amaperu máicha. Tacahe, majunijiacapa ema amaperu. Ema amaperu ticutipa máepenaquene. Tacahe, nacahepa ena achaneana:
—Tépenasamipa —nacahepa.
27 Tacahe, ema Jesús macaratavauchapa, macaechepucapa ema amaperu. Tacahe, titupihapa ema amaperu, tiúripa. Tájina máichava.
28 Tacahe, te táequenepa, náiputsiacapa ema Jesús ena máimitureana. Nayaserecapa:
—¿Tájaha tacayemahi eta vahi váratahahini vicuchucahini ema éreana mayehe ema amaperu? —náichapa.
29 Tacahe, majicapapa éma:
—Ema maca éreana, muracapanahi éma. Eta ecuchusiraina ena nani macutiqueneanahi tavaraha íchanumayare eta eyujarasiraina étapa eta íchiraya eta ayuna —máichapa.
Tiápechavavare ema Jesús tímereuchava eta máepenirayarehi
(Mt 17.22-23; Lc 9.43-45)
30 Tacahe, tiyananavarepa tipaicana. Nánucuhapa eta provincia Galilea. Vahi mávarahahini ema Jesús eta nasamairiricahini ena achaneana eta nánucuirahi éna, machu nahapapiricapucaini eta máimitusiravacahi ena máimitureana. 31 Eta máimitusiravacahi, ánipa macahe:
—Nuti Manerejirunuhi ema Viya, járajapainapa eta sácheyare eta máijarasiránuya mácani achane nayehe ena ticatianacanuanahi. Ticaratacanuanayare, ticapacanuanayareva. Téhesera te mapanaquenénapa sache eta népeniraya, néchepucayare —macahepa.
32 Énasera ena máimitureana váhiquene nacaicutiarahini eta macayemaquenehi. Natsirihacapasera nayaserecahini.
¿Nájahapuca ema apóstole ticapicahupana?
(Mt 18.1-5; Lc 9.46-48)
33 Tacahe, títecapanapa eta te avasare Capernaúm. Te peti náitecapihahi, mayaserecavacapa ena máimitureana. Ánipa macahe:
—¿Tájahapuca eta ejicapaemaracacahi eta epaisirapahi te achene? —macahepa.
34 Tásiha, vahi najicapahini, taicha vahi návarahahini náimereuchavahini eta najicapaemajiricacairapahi eta nájahairayarepuca mácani ticapicahupanahi. 35 Tásiha, téjacapa ema Jesús. Máichuhamuripa ena dócequeneana eta napauchirayare náejaca eta te machacaya. Tacahe, máichavacapa:
—Nácani navarahahi ticapicahupananayare te etaracu, tavaraha náechapajiricavaca namutu ena nachamuriana. Nacachuricayare eta náemunaraivahi nayehe ena apamuriana —máichavacapa.
36 Tacahe, máichuhapa ema émana amaperuchicha. Majupacapa te namirahu éna. Tacahe, máichavacapa:
37 —Nácani tijacapanayare ena amaperuana níchavenénahi núti, ena nani yátupi náimerecaya eta náemunasiranuhi núti taicha tímicutijiricavahi nútinahini najacapa. Taicha nácani tijacapanuanahi núti, énerichuyareva tacahehi eta najacapirahi ema Ticachichanu, ema tivanecanuhi —máichapa.
Tímicatacahavianahi nácani vahi ticatianacahaviana
(Lc 9.49-50; Mt 10.42)
38 Tacahe, ema Juan mametacapa, ánipa máicha:
—Tata maestro, vímahahi ema émana achane máquijicavacahi ena éreanana te píjare ticutirinehi pítinahini píjaraca eta máitupajijiasiravahi. Tásihasera vicavacahi éma, taicha vahi viúmurivainahini —máichapa ema Juan.
39 Émasera ema Jesús máichapa:
—Vahi ecucavaca éma. Taicha te máichahipuca ema mácani eta tiáramicare, mámapicahi eta níjare, vahi macaecahinuhini. 40 Tímicatacahavianahi nácani vahi ticatianacahavianahi. 41 Jéhesare, nácani ticumpirachaheana eta une éti étaripa táichavenera eta étirahi nuchaneranairahehi nuti Cristo, vahi námapurujimahi. Yátupihi ticavachaequeneanayarehi éna —macahepa.
Ichape eta máicuñayare mácani tímiaquipaica te pecatu ena amaperuana
42 Tímiyanava eta máimituresirahi ema Jesús, ánipa macahe:
—Tacutiquene mácani tímiáquipaicaya nácani ena téhicanuanahi mánsuqueneanahi. Tiúripanahipucaini táijahúchavahini máepenahini mativainahini éma. Váhirichupucaini macucaicuñahini, taicha vahi macuimiaquipaicahini ena téhicanuanahi —macahepa.
Ecunevaicha ichape, machu náepujuquichahe eta te yucu máemahacacaquene
(Mt 18.6-9; Lc 17.1-2)
43 Énerichuvare máichavacapa:
—Jéhevare, te tavarahapuca táimipecaturachaheyare eta evahu, tapamisirahénapapuca íchayare eta tamauriqueneana, tiúripana eyuchatica, apaesa vahi tacuímiáquipaicahe tayehe eta pecatu. Étaripa eta ívape, te tavarahapuca támahe íchayare eta tamauriqueneana, tiúripana eyuchaticavare, apaesa vahi tacuímiáquipaicahe tayehe eta pecatu. Étaripavare eta iúquiha, te táimiaquipaicahepuca tayehe eta pecatu, tavarairahi táimahayare eta tamauriqueneana tájiparacana, tiúripana evecuhauquichava. Taicha tiúripana eta ejacapacarehi éti eta esiapiraina eta te mávasa ema Viya, tayanapane táejiacavapuca eta iáquehe. Páurehesamisera éti, te náepujuquichahepuca eta te yucu infierno, tayanapanéni tamutuchahahini eta iáquehe. Taicha ánaqui máemahacacaquenehi eta yucu. Máitavacaca eta ecatajivairanayare. 49 Tacuti eta vépurarajica eta icheve eta viniru, ene nacaheyare ena tiyana te yucu, ticaepuraracasianayare tayehe eta yucu.
Vahi ecuisapa táepaha eta ecamunucarevahi
(Mt 5.13; Lc 14.34-35)
50 Eta icheve, tétavicavahi eta táurivahi, taicha ticamunucarehi. Ene ecaheyare éti eta ecamunucarevahi eta nayehe ena achaneana. Váhi tacuepaha eta ecamunucareva. Vahi ecucuti eta tajachira eta icheve, taicha tájina eta táichevevainahini. Tacuijavare tahapapicahe eta iúrivahi —máichapa ema Jesús.
10Ema Jesús tímíturecahi, máechajisihahi mácani achane tínajicahi esu mayena
(Mt 19.1-12; Lc 16.18)
1 Tacahe, tiyananavarepa tipaicana te tinapaica te vana. Nánucuhapa eta provincia Judea. Tásiha tiánuecanapa eta te apachara eta cajacure Jordán. Ánaqui tiápechavanavare tiúrujimuriavana ena ichapemuriana achaneana te jácani máitecapihapahi ema Jesús. Tásiha, tímiturecavare éma, taicha tacahehi eta mayeherepihi. 2 Tacahe, náitecapauchapa ena apamuriana fariséoana. Natanucahi eta ticaviureyarehi ema Jesús. Ánipa náicha:
—Vivaraha pimetacahavi ¿te táuricapuca máinajica ema achane esu mayena?
3 Tásiha, ema Jesús mayaserecavarepa ema apana:
—¿Tájahasica eta tacayema eta mavanairipi ema víyarahaini Moisés? —máichapa.
4 Najicapapa éna:
—Ema víyarahaini Moisés máisapahi ema suima máejerare eta máinajisira esu mayena. Macavanairipiser májucha eta ajureca tayehe eta náinajicacaira. Tásiha, eta máijarasirahi ésu eta juca ajureca, máinajica ésu. Tásiha, vaipa mayenainahini —nacahepa ena fariséoana.
5 Tacahe, ema Jesús máichavacapa éna:
—Ena iáchucanaveanaini, te jácani eta nasemairahi, náinajica ena nayenana. Ema víyarahaini Moisés máisapahi tínajicacana táichavenehi eta namuracasamurevanahi éna, vahi náimitucacarehini táicha. 6 Váhisera máuricahini ema Viya eta náinajicacahini. Taicha te tépanavainapa acane, ema Viya máijaracahi ema achane ésunayareichuhi esu mayenayare. Esu esena émanayareichuvare ema suímayarehi. 7 Ani tacahe eta mavanairipi ema Viya: “Mácani amaperu achane ésupa esu mayenayare, te ticaimanapa, tatuparacavacahi típutsicavanayarehi eta napenana ena ticachichana. Énajivainapa títáticacanayare. Eta navehacacairahi, tímicutijiricavaipa étanarinehi eta náqueheana” tacahepa. Éna, tímicutijiricavainapa émanainarichuhini te peti. Étanarichu eta napanereruana. Vaipa táisapacarehini eta náinajicacairahini. 9 Eta tacahe, mácani máinajicahi esu mayena, éma máepuruhi eta juca mavanairipi ema Viya —máichavacapa.
10 Te táequenepa, nacarichuipahivare ena tayehe eta peti náitecapihahi, ena máimitureana nayaserecapa ema Jesús tayehe eta juca máechajiriruvanahi. 11 Tacahe, máichavacapa éna:
—Te máinajicapuca esu mayena mácani achane, eta maviraya esu apana esena, ticapecaturaipa éma me Viya. Ichapevare eta máejecapiravahi suyehe. 12 Tacutiquene súcani esena, te suínajicapuca ema suima, eta suviraya ema apana achane, ticapecaturaipavare ichape ésu —máichavacapa.
Ema Jesús mayujaraucha ena amuyana
(Mt 19.13-15; Lc 18.15-17)
13 Tacahe, ena achaneana námavacapaipahi ena amuyana eta mayehe ema Jesús. Navarahahi máemamahacavacayarehi éna, mayujarauchavacahivaréni. Énasera ena máimitureana vahi náisapahini. Nacaichepaicapa ena tiámanapahi ena amuyana. 14 Te máimahapa ema Jesús eta nacaichepaisirahi, tisemapa. Tásiha, máichavacapa ena máimitureana:
—Ésamiricachucha ena amuyana, náitecaichaha eta nuyehe. Vahi ecucaichepaica éna. Taicha ena nuchanerana nuti Cristo nacutiyarehi ena nani amuyana eta nasuapajiraiva éna. 15 Nutupiruva numetacahe: Nácani vahi nácutihini ena amuyana eta nasuapajiraiva, vahi nuchaneranaimahi —macahepa.
16 Tacahe, majupacavacapa ena amuyana. Máemamasicavarepa, mayujarauchavacapa.
Ema achane rico téchajiricava mayehe ema Jesús
(Mt 19.16-30; Lc 18.18-30)
17 Tiuri, te apanapa sache, tiyananavarepa. Eta napaisirapahi, macahepaipa ema émana achane. Tijunapaipahi. Matupiru máepuyumiraucha te mamirahu ema Jesús. Mayaserecapa, ánipa maicha:
—Tata maestro, piti piúriquene ¿Tájahapucaini eta nícharacavahini eta nítujisiravaina me Viya máichecuaraquirénahini eta nítaresira? —máichapa.
18 Ema Jesús majicapapa:
—¿Tájaha tacayema pímijarechanu “Piti piúriquene”? Mararihi ema Viya. Jéhevare éma, tétavicavahi eta máurivahi. 19 Téhesera te pivarahapuca pecha eta apana vítaresira, pisuapayarehi eta mavanairipiana ema Viya. Píti pímatipa eta júcana: “Vahi picucapareca. Váhivare picuveha esu esena apayena. Váhivare picuamereca. Nacuija pépiyáequeneruina. Váhivare picuvayuareca. Pipicauchayareva ena ticachichaviana” —máichapa.
20 Tacahe, majicapapa ema achane:
—Tata, tamutu eta juca vanairipiana nusuapahi nítauchahi eta námaperuvahi, puíticha juca ajairairanuipa —macahepa.
21 Tacahe, ema Jesús máimararacapa ema achane, máemunacainehi. Tásiha, máichapa:
—Jucarihichaha eta pítauchaqueneyare. Piyana, píjararecaya tamutu eta pímahaqueneana. Tásiha, píjaracavacapa ena páureana. Jéhevare eta, pijacapayare eta pímahaqueneyare te anuma, táitsivayare. Te tamutupa eta juca, pítecavanepa péhicanu —máichapa ema Jesús.
22 Tásiha, témahasamurerinehi ema achane taicha eta macayemaquenehi ema Jesús. Ichaperinehi eta mapanereresirahi, taicha mavayuchahi eta macaimahaquenerahi. Macatiequeneharinehi tamutu. Tiyanachucha.
23 Tacahe, máesenicapa ema Jesús ena máimitureana natiarihiqueneanahi te machacaya. Tacahe, máichavacapa:
—Yátupiquenehi máitujiana eta náijarasiravainahini eta náehisiranuinahini ena rícoana eta nasiapirainahini te anuma —máichapa.
24 Ena máimitureana náramine eta nasamirahi eta máechajiriruvana. Tásiha, mápechavacapa máicha:
—Nuchichanaveana, esamanu. ¡Máitujiquenehi eta náijarasiravainahíni téhicanuana ena ticasiñanahi eta nacaimahaquenerahi! 25 Eta juca tímicutijiricavahi eta vipera camello, máitujihi tánucuhahini te támicuejehe eta parirapa. Ene nacahehi ena rícoana —macahepa.
26 Tásiha, náramine ena máimitureana, eta nasamirahi eta juca. Náichapa:
—¡Tétavicavahi eta tamaitujicacarevahi! ¡Nájina títujicavaimahi náuchucuhahini!
27 Tacahe, máimararacavacapa ena máimitureana. Tásiha, máichavacapa:
—Nájina émanaina achane émajivainahíni ticuchucuhava. Émasera ema Viya, macarichu marataha ticuchucureca. Taicha tájina máemejerachaquenénahini ema Viya, tamutu marataha —máichapa.
28 Tacahe, máichapa ema Pedro:
—Vítisera, Tata, vinaquicahi tamutu eta vicayehequeneana, vivarairahi véhicavi —máichapa.
29 Ema Jesús majicapavarepa:
—Nutupiruva numetacahe: Namutu nácani nanaquicahi eta napena, najunijicahivare ena ticachichana+ 10:29 Te jácani apanana versióneana, tatiarihi te juca lista eta táechajiriruva: “ena nayenana”. Tájinasera nalistanahini te libro antivupanahi. Eta tacahehi, vímatiequeneha vahi manacahini ema Marcos. Mácani apana achane mavejuchahipuca te Lucas 18.29., ena naparapenaveana, ena nachichanaveana; étapa eta nayehe apaquehe, te nanaquicahi táichavenehi eta náehisiranuhi, étapa eta námirayare eta tiúrina echajirirucava; 30 tiápajucavainapa camuripanayare ena naparapenaveanayare ajairana, esenana, énapa ena náenanaveanayare, énapa ena nachichanaveanayare. Camuripanayareva eta náitsirijisiravayare. Ticatichacareanayaresera nayehe ena apamuriana achaneana. Énerichuvare níjaracavacaya eta nápechiravayare títarecana. Máichecuaraquirenapa eta náuricacarevanayare. 31 Maverahesera eti etiarihiqueneanahi puiti, váhirichuhi ecapicahuhini. Te jena sácheyare, ichapepanainapa eta ecapicahuiraya. Éna puiti ticapicahuanahi, te táitauchavapa te jena sácheyare, énapavainapa téquenehanayare —máichavacapa ema Jesús.
Ema Jesús tiápechavavare máechajisiha eta máepenirayarehi
(Mt 20.17-19; Lc 18.31-34)
32 Te apanavarepa sache, tiyananavarepa tipaicana. Nacaijuhepa eta te Jerusalén. Tínapucapaipa ema Jesús te namirahu ena máimitureana. Náramipaipahi éna. Natiarihivare ena tipicanapaipahi. Tacahe, ema Jesús mañajichamuripa macaetavajimurihavarepa ena dóceana apóstoleana. Mametacavacapa eta jácani máichararacavayarehi éma. 33 Máichapa:
—Ímaha puiti, viyanainapaipa vicaijuheyare eta Jerusalén. Ánaqui nucaijararecasiyare nuti Manerejirunuhi ema Viya. Ticaratacanuanayare ena tuparairucana. Tímicapacanuanayarehi, taicha tíjararecanuanayare nayehe ena suntaruana romanoana. Éna, nájina najapanuquenéna. 34 Ticaecahinuanayare. Tiátutuquichanuanayareva. Téstacanuanayareva. Tásiha, ticapacanuanainapa. Tásihasera, te mapanaquenénapa sache néchepucainapa te nécari —máichavacapa.
Ema Jacobo émapa ema Juan nayaseacapa ema Jesús eta macájupahávacahini éna
(Mt 20.20-28)
35 Tacahe, te apanapa sache, témeñahavanapa ema Jesús ena apinana ticaparapecacana ema Jacobo émapa ema Juan. Náichapa:
—Tata maestro, vivaraha picatajicahavihini eta viyasearuviyare —nacahepa.
36 —¿Tájaha ecamunu? —máichapa ema Jesús.
37 Najicapapa éna:
—Te jena sácheyare te péjacapa te piávacureyare aquenucavirayare, vivaraha picaejacahavihivareni te pichacaya, pijupahahavinahini, véjacaini te pivaure, ema émana te sapa —náichapa.
38 Tacahe, majicapapa ema Jesús:
—Éti, vahi ímati tájahapuca eta nátajivayare nácani nujupahanayare. ¿Eratahayarepuca ecamicha eta íchavaquenevayare ecatajivairayare, te ecutinuyarepuca eta nucamichirayare núti? ¿Váhivarepuca epicayare ticapacaheana tacuti eta nacapasiránuyare núti? —máichapa.
39 Ena najicapapa:
—Viratahayare vicamicha. Váhivare vipicaimahi.
Tásiha, máichavacapa:
—Yátupi ichape eta ecatajivairaya, vicuticacaya eta nacapasirahaviyare. 40 Étapasera eta nucaejasiraya ena nujupahanayare, vaipa nútimahi necha. Ema Tata Nucaiyaquene, émahi tinerejicayarehi éna nujupahanayare —máichapa.
41 Tacahe, te náechapa ena apamuriana apóstoleana, tisemamajuheanapa nayehe ena apinana. 42 Tásiha, máichuhamuripa namutu. Máichavacapa:
—Écharichuhi éti ena aquenucana tayehe eta avasare, muraca eta nacavanairipira. Énaripa ena tuparairucana, tétavicavahi tisuapacareanahi eta nacavacurerahi. 43 Váhisera ecucahe éti nayehe ena echamuriana. Mácani tímerecavahi ticapicahupana, tacamunuhi máitátivacayare ena apamuriana. 44 Te etiarihivarepuca éti evarahahi ínapuca, tacamunuhi ímerecavayare navanaraheyare ena echamuriana. 45 Ecutinuyare nuti Manerejirunuhi ema Viya. Vahi étaina tímitecanu nucaitaticasihini. Nútiyarehi nítátihe éti. Énerichuvare níjaracavayarehi nímicapacava íchaveneyarehi éti camuriqueneanaya nucuchucureanayare —máichavacapa.
Ema Jesús macaimairirica ema púchuqui ticaijare Bartimeo
(Mt 20.29-34; Lc 18.35-43)
46 Tiuri, títecapanapa eta te avasare Jericó. Te apanapa sache tiyananayarepa. Náehicapaipa ena camuriqueneana achaneana. Te achenechacaya, matiarihihi ema achane púchuqui. Ticaijare Bartimeo, machicha ema Timoteo. Téjacahi tiyaseserecahi limosna. 47 Te masamapa eta mánucuirapahi ema Jesús Nazareno, tipiaracapa. Ánipa macahe:
—¡Tátachicha Jesús! ¡Pítiqueneripa yátupiquenévi Cristo! ¡Picatajicanupaini pájapanunuíni!
48 Tacahe, nacavacapa camuriana ena natiarihiqueneanahi. Náichapa:
—Pámatina. Vaipa picupiaraca —náichapa.
Émasera tipiaracaichucha:
—¡Tátachicha Jesús! ¡Pítiqueneripa yátupiquenévi Cristo! ¡Picatajicanupaini pájapanunuini! —macahepa.
49 Tacahe, tíchepaicapa titupihapa ema Jesús. Máichapa:
—Íchuha ema mara.
Tacahe, náichuhapa ema púchuqui. Náichapa:
—¡Pétumechava! Péchepuca, taicha tíchuhavipa ema Jesús —náichapa.
50 Eta mananesirahi ema púchuqui, macamiricapa eta máepacuha. Téchepucapa, tiyanapa mapauchahi ema Jesús. 51 Tacahe, mayaserecapa ema Jesús ema púchuqui. Ánipa máicha:
—¿Tájaha picamunu nuyehe?
Majicapapa éma:
—Tátachicha, nuvaraha picaimairiricanupaini —macahepa ema púchuqui.
52 Tacahe, máichapa ema Jesús:
—Tiuri, nuchicha. Táichavenehi eta picasiñairanuhi, pinaracapa puiti. Tiúrinapa eta piyaniraya pipaisiraya —máichapa.
Enurujirinehi tímairirica. Tacahe, máehicapa macachanepaipa ema Jesús eta mapaisirapahi te achene.
11Títecapapa ema Jesús eta te Jerusalén
(Mt 21.1-11; Lc 19.28-40; Jn 12.12-19)
1 Tacahe, te apanapa semana tiyananavarepa. Tétavajicanaya tayehe eta avasarechichana ticaijare Betfagé étapa eta Betania, te tachacaya eta cerro ticaijarehi Olivoquiji. Tiánehianapa eta te Jerusalén. Ánaqui, ema Jesús mavanecapa ena apinana máimitureana. 2 Ánipa máicha:
—Eyanayare eta te jena avasarechicha Betfagé. Te ítecapapa ánaqui, ímahayare ticaitihahi eta burrico. Eta jena sárare mávaequehéchaha. Nájinaichaha ticaperainahi. Evejapuacayare, iáminanuyare eta ani. 3 Te natiarihinapuca náeñama, emetacayare eta nucamunuirahi núti. Vahi táyeréimahi vímichavavaneyare —máichavacapa.
4 Tacahe, tiyananapa ena vanairucanahi. Jéhesare, nachimapapa eta burrico. Ticaitihahi eta te calle te tapajachacaya eta peti. Tacahe, navejapuacapa. 5 Náichapasera ena ticayeheana:
—¿Tájaha tacayema iámayare eta viyehe burrico?
6 Tacahe, najicapapa éna, nametacapa eta máimiturapihi ema Jesús. Tásiha, náisapapa eta námirahi eta burrico. 7 Tacahe, te títecapanapa te mávihahi ema Jesús, náepacamaequechapa eta náepacuhana. Tásiha, ticaperapa ema Jesús. 8 Tacahe, tiúrujicavanapaipa ena achaneana. Camuriana éna tiácapanahi, náepacapaicapaipa eta namuirihana eta te mayanihayarepahi éma. Ena apamuriana navehapa eta cáchipaca. Nanacavare te achene. 9 Ena tínapumirauchanapaipahi énapa ena téquenehanapahi, namutu tipiaracanapaipa. Ánipa nacahe:
10 —¡Yare, Tata! ¡Píti yátupiquenévihi Cristo, réyvihi viyehe! ¡Asulupaya! ¡Vanairucaquenévihi píti me Viya! ¡Ichape eta vicunachiravi píti! ¡Asulupaya me Viya te anuma! ¡Viva ema Viáquenu! ¡Viva! —nacahepa.
11 Tacahehi eta máitecapirahi ema Jesús eta te Jerusalén. Matupirupa tiyanahi te Templo. Te tamutupa máimahahi, tiyanapa tichava te Betania, namutupaichu ena dóceana apóstoleana, taicha cáperehichicharipa.
Ema Jesús májiquiha eta yucuqui ticaijare higo taicha máhiriquirehi
(Mt 21.18-19)
12 Te apanavarepa sache, te yáticarahi, tichavanavare te Jerusalén. Eta najunijisirahi eta Betania, técuhaipahi ema Jesús. 13 Eta máimairahi tiyerehi eta étana yucuqui ticaijare higo. Ticainapucavahi ticápácaji. Tacahe, ema Jesús tiyanapa máimahapana te ticahihipuca. Téhesera te máitecapauchapa, máimahainehi tájina táhinahini. Tacarichuhi eta tapacajiana, taicha vúichaha tacahirainahini. 14 Tacahe, máichapa ema Jesús eta higo:
—¡Piti pépiyainapa eta máhiriquireviyare! —macahepa.
Nasamararacahi ena máimitureana.
Ema Jesús macuchuchujicavaca ena tíjararecanahi eta sárareana, cáyureana te tajuhe eta Templo
(Mt 21.12-17; Lc 19.45-48; Jn 2.13-22)
15 Tacahe, te títecapanapa te Jerusalén, tiyananavarepa eta te Templo. Máimaharinehi ema Jesús ena achaneana tíjararecanahi eta sárareana, cáyureana. Ena apamuriana tivacharecanahi. Natiarihivare ena títsiriperecarahiana eta taplataneana eta apanapane avasareana. Tásiha, macuchuchujicapa namutu. Máequehepuichinavacapaipa eta namesarana étapa eta nasiyana. 16 Nájinavare máisapaquenénahini eta nánucuhahini eta canchón tayehe eta Templo, námapahini jácani eta náijarareruanahi. 17 Tásiha, máimitucavacapa ena natiarihiqueneanahi. Ánipa máicha:
—Ema Tata Nucaiyaquene, ani macahehi eta máechajiriruvahi te Sagrada Escritura: “Eta nupena tacarichu táicuchihi eta nayujarasirareya ena achaneana tiásihana te tamutu avasareana” macahepa. Étisera eti tiámerahiana ecasiapavapa eta te juca. Emaeperajicapa eta tacapicahuirahi. ¡Eyana iúchucatataji! —máichapa.
18 Ena ticatianacanahi ema Jesús, te nasamairicapa eta juca máechajiriruvanahi, tisemanapa. Tásiha, natanucapa eta jácani náicharasirayare eta náimicapasirayarehi éma. Taicha napicarinehi éma, taicha náimahahi tétavicavahi eta masuapacarevahi eta nayehe ena achaneana.
19 Tacahe, te cáperehichicharinehi, tiyanavarepa ema Jesús, tiúchuca eta te Jerusalén.
Tiájiriquipa eta yucuqui higo
(Mt 21.20-22)
20 Tacahe, te yáticarahipa, eta nachaviravarepa eta te Jerusalén, náetavicapaipahivare eta yucuqui higo. Náimahainehi tiájiriquipahi éta. 21 Tacahe, téchavapa ema Pedro eta máechajiriruvanahi ema Jesús cape sache. Tásiha, máichapa:
—¡Pímaha, tata! ¡Tiájiriquipa eta higo eta pévajiriaruhi!
22 Majicapapa ema Jesús:
—Ácasiñava yátupina eta me Viya. 23 Jéhesare, éti apana esamacareyareva, te yátupina eta écasiñavairaina eta me Viya. Tájina émaitucaimahi. Eratahayareva ecayejeca eta cerro te apachacaya, tájina iávamirahuimahi te esamureana.
24 Tacahe, numetacahe eta juca: Te eyaseacapuca ema Viya eta jácani, ecasiñava mayehe. Vahi ecueñamava eta ejacapirayare. Tásiha, tíjaracahéna éma tamutu eta eyasearuanaya. 25 Énerichuvare, eta eyujarasiraina, eperdonacha éti nácani náejecapavaquenehi eta eyehe. Eperdonachavaca apaesa maperdonachahevare eta éjecapiravana ema Tata Ecaiyaquene te anuma. 26 Téhesera vahi eperdonachahi, váhivare tiperdonachahemahi eta éjecapiravana ema Tata Ecaiyaquene te anuma —macahepa ema Jesús.
Nayasereca ema Jesús nájahahipuca tituparacahi éma
(Mt 21.23-27; Lc 20.1-8)
27 Tiuri, títecapanavarepa eta te Jerusalén. Natupiruvarepa tiyanana te Templo. Te mapairirijuecharipa ema Jesús eta Templo, napauchapa ena ticatianacanahi éma. 28 Nayaserecapa éma, ánipa naicha:
—Píti, vahi vitupararuvinahini víti eta píchirahi eta júcana. ¿Nájahasica tímitucavihi? ¿Nájaha tituparacavianahi eta juca píchaqueneanahi? —náichapa.
29 Tacahe, majicapapa éma:
—Núti apanava nuvaraha nuyaserecahe. Ejicapanuyaresera apaesa numetacahe eta nucatuparahairahi eta níchirahi eta júcana. 30 ¿Nájahapuca tivanecahi ema Juan eta máitesirahi máicachasirisirayare? ¿Émapuca ema Viya tivanecahi, émajivahipuca eta máitesirahi? Ejicapanu —máichavacapa.
31 Váhisera náituruequenehahini eta najicapirayarehi. Tiácapaemajiricacanapa, ánipa nacahe:
—¿Tájahasica vicayemayare eta vijicapirayare ema maca? Te vémunahacava vicha: “Mavaneruhi ema Viya”, ema macahénapapuca: “Tásiha, ¿váhiyapa esuapahini éma?” 32 Váhivare táurica víchahini: “Émajivaichucha eta máitesirahi”. ¿Tájahapuca vicayemayare eta vijicapirayare? —náechajiricacapa.
Nacahehi éna, taicha napicaracahi eta jácani náicharasirahipuca ena apamuriana achaneana, taicha namutuhi náimijachahi ema Juan profetaquenehi yátupiquene mavaneruhi ema Viya. 33 Tacahe, najicapapa ema Jesús:
—Vahi vecha víti —nacahepa.
Ema Jesús máichavarepa:
—Énerichuvare núti, vahi numetacahemahi nájahapuca ema tituparacanuhi —máichavacapa.
12Ema Jesús máimicutichina ena pártirárioana máurirahana
(Mt 21.33-46; Lc 20.9-19)
1 Tacahe, tépanavavarepa tímitureca eta juca máimicutichaquenehi. Ánipa macahe:
—Matiarihi ema achane. Camuri eta máevaru uva te máesane, manaruacahivare eta masucure. Máepiyacavarepa eta nacaticaresihayare eta tachi eta uva. Máepiyacavare eta torre, nápanihayare eta najaneasirayare eta máevaru.
Tásiha, máijaracapa ena achaneana, pártirárioanayarehi. Taicha tiyanayarehi ema achane te apana avasare. 2 Tacahe, te tiyahapa eta uva, máimivanerecapa ema mamusura mayaseapanavacayarehi ena pártirárioanahi eta tatucachaqueneyarehi éma. 3 Énasera ena pártirárioana tisemauchavanarichucha. Nacaratacapa náehapa ema vanairucahi. Tichavapa éma, tájina náijaracahini. 4 Tacahe, tiápechavavare mavaneca ema apana mamusura. Váhivare nasuapahini éma. Natupisicapa eta te márijahiana, najarasicapa. Náumehavarepa éma vanairucahi. 5 Tacahe, ema achane mavanecavarepa ema apana mamusura. Tásiha, ena pártirárioana nacapacapa éma. Vuíchasera masemahini ema achane. Ticayehehi paciencia. Máimivanerecapa ena apamuriana, camurianapa. Énerichuvare, tiápechavanapa náehavacavarepa. Nacapacavacapa ena apamuriana.
6 Tacahe, matiarihichahasera ema apana mavaneruyare. Émajacaruvapa máevataca ema machicha máemunaruquenehi. Máimijachaipahi émainahipucaini napicauchahini. 7 Énasera ena pártirárioana, te náimahapa ema machicha ema achane, ánipa nacahe: “Émainapapuca ticayeheyare ema maca. Yare, vicapaca éma apanavare, apaesa tánasipa viyehe tamutu. Tájina máicharacahavimahi ema achanenavaji” nacahepa. 8 Tacahe, nacaratacapa ema machicha. Nacapacapa éma, náquijicapavarepa eta máquehe te aneca tayehe eta úvaquiji.
9 Puiti, nuyaserecaheyare: ¿Tájahapuca máicharacavacayare ema achane ticayehe eta úvaquiji? Jéhesare, vaipa macayehehini paciencia. Títecavanénapa macapapanavacayarepa ena pártirárioanahi máurirahanahi. Tásiha, máijaracainavarepa eta úvaquiji ena apamuriana pártirárioanayareva.
10 Nuvaraha epanerechapaini eta tacayemahi eta Sagrada Escritura, apaesa ácaicutiara éti. Ani tacahehi: “Ena tépiyarecarahiana eta Templo, tasapiha náepuruhi eta mari táicuchihi tatumearayare eta peti, taicha vahi náimatihini. Émasera ema Viya macaitecapa eta te táicuchihi eta tatuparahahi. Tacapicahuquenehi puiti. Táitusiava tétavicavahi eta vicunachirahi víti ema Viya” tacahehi eta Sagrada Escritura. Nuvaraha ecaicutiaraya —máichavacapa ema Jesús.
12 Tacahe, ena ticatianacanahi ema Jesús, eta nasamirahi, tisemanarinehi taicha tímatiacavanapa eta énairahi tayunacavaca eta máimicutichiravacahi. Eta nasamirahi, tisemanarinehi. Navarahapa nacaratacayarehíni. Tipicacavanachuchasera nayehe ena achaneana, nacatiuchahini ema Jesús. Tacahe, najunijiacapa éma, tiyananapa natanuca eta táicharacavaya eta nacaratasirayare éma.
Navaraha náemejecapavacha ema Jesús tayehe eta impuesto
(Mt 22.15-22; Lc 20.20-26)
13 Tacahe, ena ticatianacanahi ema Jesús navanecapa ena témejecapacachanayare apaesa étainahipucaini taviuchahini ema Jesús. Natiarihi ena tinerejicavanahi ena fariséoana. Natiarihivare ena políticoana. 14 Te náitecapauchapa, ánipa nacahe:
—Tata maestro, vímatihi eta tatupiruvairahi tiuri eta juca pímiturapianahi. Vahi pipicacaracavahini eta péchajisihairahi eta náichavaquenevahi nácani achaneana, tayanapanepuca aquenucahi. Taicha pivaraha náehicahini namutu eta táurinaquene achene ticaijuhe me Viya. Vivarahahisera viyaserecaviyare eta pipanereruhi: ¿Táuricahipuca vivachacha eta viyasehana impuesto mayehe ema Presidente Emperador romano? Taicha víti, machanerahávihi ema Viya, ¿masi? —nacahepa.
15 Máimativanehisera ema Jesús eta apimirairavacahi éna, navarairahi ticaviureyarehi éma. Tásiha, ema máichavacapa:
—¿Tájaha tacayema evaraha ímiaquipaicanu? Nímahaseji, iáminanu étapena eta reale —macahepa.
16 Éna náijaracapa eta reale. Tásiha, máichavacapa:
—¿Nájaha ticaijare eta juca? ¿Nájahavare ticavasimahi eta juca mirare eta te juca reale? —máichavacapa.
Éna najicapapa:
—Mayehe ema Presidente Emperador —nacahepa.
17 Tacahe, máichavarepa:
—Tiuri. Táuricahi íjaraca ema Presidente Emperador eta juca mayeherichuhi éma. Tásiha, íjaracavare ema Viya eta mayeherichuhivare éma —máichavacapa.
Te nasamapa ema Jesús eta majicapiravacahi, náramipa eta máitupajijiasiravahi.
Nayasereca ema Jesús náichararacavayarepuca ena náepenaqueneana eta náechepusirayare
(Mt 22.23-33; Lc 20.27-40)
18 Nacahepaipavare ena apamuriana achaneana. Saducéoanahi. Ena nani saducéoana, apanahi eta náimiturapiana. Éna, vahi nasuapa eta náechepusirayare ena náepenaqueneana. Tiyananapa náimahapanahi ema Jesús. Ánipa nacahe:
19 —Tata maestro, ema víyarahaini Moisés manaquicahi eta ajureca máechajiriruvahi eta viyehe: “Te máepenaequenehahipuca ema achane esu mayena, tásiha, nájinahipuca manaquiequeneruvainahini machichainahini, te matiarihihipuca mácani maparapehi, mavehayare esu machinenaequenéni, apaesa émainapuca macachicha eta suyehe, máitsivainahini ema maparapeni”. 20 Tacutiquene te natiarihipuca ena siétequeneana ticaparapejiricacana, te títauchavapa ema náechavimuri. Máepenaequenehapasera esu mayena. Nájinahi machichainahini. 21 Tacahe, ema maparape máitauchavare esu machinena. Énerichuvaresera máepenaequenehavare, nájinavare machichainahini. Ema émana maparape máitauchavare ésu. Énerichuvare máepenaequenehavare. 22 Namutu ena siétequeneana navehahi ésu, tásihasera náepenaequenehapaichucha, nájinaquene émanainahini mácachichahini eta suyehe. Te táequenepa, tépenapa esu esenaini. 23 Tacahe puiti, te apanapapuca eta náitaresirayare ena nani, ¿nájahapuca ena siétequeneana éma yátupiquenehi suímaquenehi esu esena, taicha ena siétequeneana namutuhi suímanarihi? —náichapa.
24 Tásiha, ema Jesús majicapavacapa:
—Éjecapava éti. ¿Tájaha tacayema vahi evaraha ácaicutiarahini eta táimiturapi eta Sagrada Escritura? Váhivare evarahahini esuapahini eta tamutuirahi marataha ema Viya. 25 Ánaqui te apana náitaresiraya, vaipa nácamunuimahi esu esena. Énaripa ena esenana váipavare nácamunuimahi ema ajaira. Nacutinapa ena ángeleana tiávihanahi te anuma eta vahi náitauchacacahini. 26 Éti, váhivarepuca ácaicutiara eta yátupirahi eta vahi táepenahini eta náchanevana ena náepenaqueneana. Váhipuca ácaicutiara eta máechajiriruvana ema Viya májuchaqueneanahi ema víyarahaini Moisés. Te juca Sagrada Escritura, eta te libro ticaijare Éxodo, téchajicapa ema Viya. Ánipa macahe: “Nútira yátupiquenenuhi Viya, macasiñaquenehi ema Abraham, ema Isaác émapa ema Jacobo” macahepa ema Viya. 27 Nutupiruvahi numetacahe: Ema Viya, éma téchahi eta náitaresirana ena téhicanahi, tayanapane tépenanaripapuca. Eta náchanevana, tímiyanavanarichucha títareca te mamirahu éma. Éti, ichape eta éjecapiravahi —máichavacapa ema Jesús.
Eta tisuapacarepanahi te mavanairipiana ema Viya
(Mt 22.34-40)
28 Tacahe, matiarihihivare ema émana escribáno. Masamararacahi eta nacanarajirisiracacahi. Máimativanepa eta táurivahi eta majicapirahi ema Jesús. Tásihasera, tíjaracavahi mayasereca ema Jesús, ánipa maicha:
—Tata, nuvaraha pimetacanuini ¿tájahapuca eta vanairipi tisuapacarepanahi tayehe eta mavanairipiana ema Viya? —macahepa.
29 Majicapapa ema Jesús:
—Eta máechajiriruva ema Viya te Sagrada Escritura, ani macahehi: “Esama, emutu eti achaneana israelítana. Nuti Viya, nucarichuhi nuti Iáquenu. Nacuija apanaina iáquenuina esiñarajina. 30 Tásiha, yátupina eta émunasiranuina nuti Iáquenu, táunasiraina te esamureana. Yátupina eta ecachanevairanuina núti. Epanerecha eta nímiturapiana tamutu sácheana, yátiana. Yátupina eta ecaemataneasiranu te tamutu eta ítupajijiasiravana”. 31 Jararihivare eta apana táehiruhi eta juca, ánivare tacahe: “Pémunacayare ema piparaepiyahi, tacuti eta pémunasiravahi píti”. Eta juca apinaquene vanairipi, tacachurica eta tasuapacareva tamutu eta apamuriana vanairipiana —macahepa ema Jesús.
32 Tacahe, máichapa ema escribáno:
—Yátupiquene, tata maestro, tétupicavahi eta péchajiriruva. Yátupihi eta macarichuirahi ema Viáquenu, eta nájinairahi apanainahini Viáquenuinahini. 33 Yátupihivare tavaraha eta vémunasiraina ema Viáquenu, étapa eta viúnasirayare te visamure, étapa eta vipanerechiraina eta máimiturapiana tamutu sácheana, étapa eta vicaemataneasiraina éma te tamutu eta vítupajijiasiravana, étapa eta vémunasiraina ema viparaepiyahi. Jéhesare, eta táuriva eta vémunasirahi táetavicahi eta táuriva eta víjaracasichira eta sárareana eta víjuchaqueneana eta me Viya. Táetavicahivare tayehe eta táuriva tamutu eta apamuriana viámavahuana eta me Viya —máichapa ema escribáno.
34 Ema Jesús máimatiequenehapa eta táuriva eta majicapira ema achane. Tásiha, máichapa:
—Píti piánehi eta píjarasiravaina eta péhisirayare ema Viya —máichapa.
Tacahe, nájinapa náijaracavahini nayaserecahini ema Jesús eta náemejecapavachirayarehi éma.
Ema Cristo, yátupihi mámariéquenénihi ema rey David, Víyahivare éma
(Mt 22.41-46; Lc 20.41-44)
35 Tacahe, ema Jesús tímiyanava tímiturecahi, eta máejasirahi eta te Templo. Ánipa macahe:
—Ena escribánoana, ani tacahehi eta náimiturapiana: “Tiúchucayare ema Cristo, mámariequeneyare ema víyarahaini rey David” nacahehi. 36 Yátupihi ema Cristo achanequenehi eta máimahi taicha mámariéquenénihi ema víyarahaini David. Nuvarahasera epanerechaya eta juca máechajiriruvahi ema David te májurehi Salmo, ani macahehi: “Ema Viya máichapa ema Tata Náquenu Cristo: Yare péjaca te nuvaure, eta picuchapihayare eta nucaepuyusiraya te pimirahu ena ticatianacavianahi” macahepa. 37 Ema David, eta máimijarechirahi ema Cristo, “Tata Náquenu”, ¿tájahapuca eta macayemaquenehi? Núti németeaca Víyahivare ema Cristo. ¿Tájaha íchahi éti? —máichavacapa.
Ena camuriqueneana achaneana náuricahi eta nasamararaca eta máimiturapiana ema Jesús.
Ema Jesús máimereuchavaca eta náejecapiravana ena escribánoana
(Mt 23.1-36; Lc 11.37-54; 20.45-47)
38 Tímiyanavahi eta máimituresirahi ema Jesús, ánipa macahe:
—Échapavayare éti, machu éhica eta nayeherepiana ena escribánoana taicha tétavicavahi eta apimiranairahi éna. Tétavicavahi eta náurisirahi éna tiúmajihána, navarairahi ticunachacareanayarehi nayehe ena achaneana eta nareligiósovanahi. Navarahavare ticapicahuanayarehi eta náechajisiraya ena achaneana te jácani nácapajisihapahi éna. 39 Tacutiquene tinerejiurucavana eta táurinaqueneana téjasihacareana, te tiyanana te viúrujisirarevana. Étaripa te nanisirana, ticaejacavanavare te jácani tiávihanahi eta tiúrinisipana tinicacare. 40 Tacutiquene naverejicavare eta nacayehequeneana ena tépenaimana, nájina najapanuquenéna. Tásiha, tépiyacavanapa religiósoanahi, tiúpiemána eta nayujarasira, namavarairahi tácaecherahini eta náichiraqueneanahi eta tamauriqueneana. Énasera tiápajucavanahi eta náicuñayayare muraca —macahepa ema Jesús.
Eta sunaquiruva esu máimaru tacachuricahi eta nanaquiruvana ena apamuriana achaneana
(Lc 21.1-4)
41 Eta máejasihahi ema Jesús, mávihahi te tamirahu eta chapamana eta nanacacuirarehi eta plata námavahuana ena achaneana. Máimararaca ena camuriqueneana eta nanacacuira eta námavahuana. Natiarihihi ena rícoana, tinaquicavanapahi eta ichapemuripanavaca. 42 Tacahe, títecapapa esu esena suépenaimaquene, páurehi ésu. Sunaquicahi eta apipechichahi eta suplatane, váhirichu tasivachahini. 43 Tásiha, ema Jesús, eta máimairahi eta juca, máichuhamuripa ena máimitureana. Ánipa maicha:
—Ímaha esu suca esena páurechicha. Ácuneucha eta suémunasirahi ema Viya. Jéhesare ésu, tímepanávahi eta sunaquiruva, sucachuricavacahi namutu ena apamuriana achaneana. Ichaperinehi eta sucunachacarevahi me Viya. 44 Taicha namutu éna, tacarichu nanaquicahi eta náemacharajiana naplataneana. Ésusera esu suca páurehinéni, sunaquicahisera tamutu eta sucayehequenehi. Suítahi eta sunícavachayarehíni —máichapa.
13Ema Jesús máimereucharipa eta táquipaisiravaya eta Templo
(Mt 24.1-2; Lc 21.5-6)
1 Tacahe, tiyanayarehini ema Jesús, énapa ena máimitureana. Eta náuchusiraya tayehe eta Templo, máichapa ema émana máimiture:
—¡Tata maestro! ¡Pímaha eta juca máriana! ¡Tétavicava eta táichapeva! ¡Tétavicava táurinava eta juca peti! —macahepa.
2 Ema Jesús majicapapa:
—Tamapurujiyare eta juca táurinava eta pétisami ímahaquenehi puiti. Nutupiruva numetacahe: Járajapayare eta sácheyare ticaquipaicasiyare tamutu eta juca Témplosami. Téjanerepaicainapa tamutu eta juca táurinaqueneanahi ímahaqueneanahi puiti —máichapa.
Tatiarihiyare eta ecutiarareanaya te tánehipaicha eta táichecuiraya
(Mt 24.3-28; Lc 21.7-24; 17.22-24)
3 Tacahe, tiyananapa eta te cerro ticaijare Olivoquiji, távihahi te apacharahi eta te tatavarapihi te tamirahuhi eta Templo. Te téjacanapa nacarichuhi eta te jena quinta, nayaserecapa eta macayemaquenehi. Matiarihi ema Pedro, émapa ema Jacobo, émapa ema Juan, émapa ema Andrés. Ánipa náicha:
4 —Vivaraha pimetacahavi. ¿Tájamuhupuca eta náimiaquipaisirayare eta Témplosami? ¿Jararihiyarepuca eta ecutiarareyare te tánehipaicha eta táitauchiravayare eta apana péchajisihaqueneana? —náichapa.
5 Tacahe, majicapapa ema Jesús:
—Ecuneuchavaicha yátupina, machu navayuacahe, taicha nárajapayare ena tépiyacavanayarepahi tímivasichavanayare nuyehe. 6 Nacaheyarepahi éna: “Nútiripa Cristo”. Nasapiha, navayuacayare ena camuriana achaneana.
7 Énerichuvare esamairiricayare eta táehacacairayare eta ichapequeneana avasareana. Ticanarajiricacanainapa eta te avasareana tayerehiqueneana, énerichuvare ticauyayacarenapa guierraina eyehe éti. Váhisera ecuarameca eta esamairirisiraya, taicha ene tacaheyare eta táepaniravayare eta ecutiarareanayare. Vuíchahasera étaimahi eta táichecuirayare. Énerichuvare tatiarihiyareva eta ichape tayamurisiranaya eta apaquehe te jácani távihanaya táitupiaruanayare. Tatiarihiyareva eta ichape ecuhamuhuyareva te jácani avasareana. Ichape eta nacatajivairayare ena achaneana. Tamutu eta juca ecutiarareanayare eta táepaniravayare eta nátajivanayare ena achaneana.
9 Tásihasera eti nuchaneranahi, ecuneuchavayare, étumechavayare. Taicha natiarihiyare ena ticatianacaheanayare táichavenehi eta éhisiranuhi. Ticaratacaheanainapa, ecayaseserehinapa nayehe ena juéseana. Téstacaheanainapava eta te náurujisirarevana. Tásiha, etiarihiyare éti tiámaheanaya te namirahu ena aquenucana, téhevare te namirahu ena Presidenteana gobiernoanahi, ecaviurevayare táichavenehi eta éhisiranuhi. Esapihasera éti, ecamapuravainapa échajisianuyare. 10 Énerichuvare, éti nuchanerana ecametarairuyareva eta tiúrina echajirirucava nayehe ena achaneana tayehe tamutu avasareana te juca apaquehe. Te ítecapapa te tamutu, tépanavayarehi eta táichecuirayare. 11 Tacahe, te jácani nacaratacahepapuca, námahe te namirahu ena aquenucana, vahi ecueñamava tayehe eta jácani échajiuchiravayare, ecatiuchiravaya. Échajisihaya eta échajirirucavana máijararuheyare ema Espíritu Santo te jena sache. Taicha máimahaheinepa. Tíjaracaheyare eta ítusirayare échajica. Vahi étijivaimahi eta échajisiraya.
12 Natiarihiyareva nácani achaneana tíjararecanaya ena naparapequeneana, navarairahi náimicapaca táichavenénahi eta náehisiranuhi núti. Natiarihiyareva ena nácani náiyana, navarahayareva náijarareca ena nachichanaveana táichevenehi eta náehisiranuhi núti. Natiarihiyareva nácani nachichanaveana nacanarainapa ena náiyana, náimicapacainapa táichavenehi eta náehisiranuhi núti. 13 Namutuyaréni ena achaneana ticatianacaheanayare táichavenénahi eta éhisiranuhi. Téhesera ecamichahi tamutu, ímiyanavahi eta éhisiranuhi te táitavapa tamutu, núti nucuchucuhaheyare.
14 Numetacahevanevare eta apana. Járajapayare eta sache táiñehiqueneyare. Tímerecavayare ema achane váinarajiquene. Mavanecayare ena machanerana náechipejisirayare eta tacapicahuquenehi Templo, nacuchucavacayare ena téhicanahi ema Viya. (Nácani navaraha nacaicutiara eta juca, tacamunuhi ticaravahuyare eta májurehi ema víyarahaini profetaini Daniel.) Tásiha te ímahapa eta juca, esamairicapuca, táuricapa etátájipa ejunavane, eti etiarihiqueneanahi te Judea. Ecaijuheyare eta te cérroana, étaina eyumurusiavaina. 15 Nácani tiávihanahi te nayehe canchón te nasamairiricapa eta juca téchacarehi, táuricapa najunavane. Vaipa táuricahini nasiapanumahi te napenana, navehahini jácani náeñamaqueneanainihi. 16 Nácani tachimararuanayare te vámahi eta téchacarehi, táuricapa vaipa nacuchava tayehe eta avasare, tayanapane náeñamahi eta nayereruvana. 17 ¡Páureanasami nácani esenana tachimararuanayare nácani ticajarianahipuca, nácani esenana ticachichanahi eta amuya tiájicachaha! 18 Eta tacahe, eyaseacayare ema Viya tacuija táichejicahe; váhivare tacuchimaracahe eta ichape tiquiva te achene te eyanapapuca ejuna+ 13:18 Ema Jesús máechajisihahi eta ticasarahimuhu, tiquivamuhuhivare te jena mávasa Judea taicha ticajeraequenehi eta napaisirahi.. 19 Te jena sácheanayare, tétavicavayare eta nacatajivairayarehi ena achaneana. Tájina tácutimahi eta táiñehivayare eta nacatajivairayare, te táepaniravahi eta máepiyasirahi ema Viya eta juca apaquehe. Te táequenenapa eta tíñehiyare, tájinainapa tácutimahi. 20 Nájina tacaitiruimahi eta nacatajivairayarehi ichape. Macaichecavaneyare ema Viya eta masemavahi ema maca achane váinarajiquene, mavarairahi ema Viya macuchucuhavaca ena machanerana manerejiruana, majapanuqueneanahivare. Taicha te vahi macucaicheca ema Viya, máitamurihahipucaini macapapajicavaca namutu ena achaneana ema maca achane.
21 Énerichuvare te tánehipaicha eta juca, natiarihinapa ena tivayuarahiana tépiyacavanayare Cristo tímivasichavanainapa núti. Natiarihivare ena tímicutijiricavanayare profetana mavaneruinahini ema Viya. Áninapa nacaheyare: “Yare, éhicayare ema Cristo. Matiarihipahi te juca vitaracu”. Ena apamuriana ánivare nacaheya: “Náepiyahiraivahi éna. Ema Cristo mávihahi te viávasa víti”. Étisera vahi ecusuapavaca. Eta navarairahi tivayuacaheanaya eti machanerana ema Tata, náituruequenehayare naicha eta ichapequeneana tiáramicareana ecutiarareanayare. Camurianasamiyare ena navayuaruanayare. 23 Tásiha, ecuneuchavaya nayehe. Numetacahevanehi puiti apaesa écharipa —máichapa.
Eta machavirayare ema Manerejiruhi ema Viya
(Mt 24.29-35, 42-44; Lc 21.25-36)
24 Máichavarepa ema Jesús:
—Te jena sácheanayare te táequenénapa eta jena nacatajivairayare ichape ena achaneana, eta sache témahainapa, étaripa eta caje váipavare tijarahimahi. 25 Témiricanainavarepa eta jarairiquiana. Étaripa eta tiávihanahi te anuma vimaimahaqueneanahi, énerichuvare tiyamuricanainapa, tiyejejecavanainapa. 26 Nupaenumavainapa níteca nuchava núti Manerejirunuhi ema Viya. Namutu tímahanuanayare eta núcupaisirayare. Tiámanuinapaipa eta úcaji. Tétavicavayare eta nujaraivayarepahi, níñehinapaipa. 27 Tacahe, nuvanecainapa ena ángeleana nacurujicayare namutu ena nuchanerana nunerejiruanahi, tiásihanayare te tamutu eta juca apaquehe te jácani návihahi.
28 Tiuri puiti, nuvaraha nímicutichinahe eta jácani yucuqui. Eta táitsivachiravavacapa eta tapacajiana, te ímahapa eta tajimuyairapa eta tatavaqui, tiúchucayarepa eta tapacajianaya arairu, tímaticarehi tiánehiripa eta únemuhuirayarepa. 29 Ene tacahehi, te ímahayarepa tacaecherapa eta júcana ecutiarareana, ímahayarepa eta tánehirainapa eta nuchavira. 30 Numetacahevanecha: Vuíchaha títavanaimahi ena achaneana náitareruanaichaha te táitecapapa eta júcana ecutiarareanayare. 31 Títavainapa eta anuma étapa eta apaquehe. Tativayaresera títauchava tamutu eta numetaruheanahi.
32 Eta juca tiáramicareyarechucha. Nájina téchaimahi tájamuhuyarepuca eta táitauchiravayare, énaripa ena ángeleana vahi náechahini. Nútivanerécahipucaini néchahini. Macarichu ema Tata, éma téchahi.
33 Eta tacahe, etsecavahi ecaunehivare éti, eyujarauchavayareva. Taicha vahi echa eta tájamuhuyarepuca eta nítesirayarepa. 34 Tamutu eta juca nímicutichinahe eta máichaquenehi ema mácani achane eta te tiyanayare tipairirica. Te tiyanayarépa, máijaracavaca namutu ena mamusurana eta náemataneana, matuparacavacapa eta najaneasirayarehi tamutu. Tacahe, matuparacavarepa ema tijanearecarahi eta tapaja, macuneyarehi eta jácani hora machavira ema máquenu, téhepuca timapicucuhipa, téhepuca enumuhu yati, téhepuca tijararahiyarepa, téhepuca yáticarahi. Ene ecaheyare éti. Ecauneya machu níjahúchava nítecapauchahe, machu nuchimaracahe ímacacaruhi. Taicha vahi échaimahi tájamuhupuca nítecapayare nuti Iáquenu. 37 Eta juca numetaruheanahi puiti, nuvaraha emetacayarevare ena echamuriana, apaesa ecauneyare emutu —máichapa ema Jesús.
14Napanerechaipahi ena tuparairucana eta nacaratasirayare ema Jesús
(Mt 26.1-5; Lc 22.1-2; Jn 11.45-53)
1 Tacahe, apinarinecha sache eta piesta ticaijare Pascua, eta náepanavaira eta semana eta nanisirahi étachucha pan mayehere levadura. Tacahe, ena tuparairucana énapa ena escribánoana navarahaipaicha náimicapaca ema Jesús. Tásiha natanucahi eta táicharacavaya eta nacaratasirayare. Váhisera navaraha eta nanecapahini ena achaneana. 2 Ánipa nacahe:
—Vuíchaha vicucarataca éma achichu juca piéstairaya. Taicha camurianayarehi ena achaneana, machu tájahapuca náicharacahavi taicha navarahayarehi nacatiucha éma. Vicuchapa nayananuma —nacahepa.
Esu esena tiámasichahi ema Jesús te táijiyeamaquene perfume
(Mt 26.6-13; Jn 12.1-8)
3 Tacahe, ema Jesús tiyanapa tichava eta te avasarechicha Betania. Máichuhaquenehi eta mananisiraya mayehe ema achane ticaijare Simón ema leprosoinihi. Tacahe, eta manisirahi, sucahepaipahi esu ésuna esena. Suámapahi eta perfume te bótechicha. Ticaijare nardo eta juca tíjiyeama amairiama. Táetaviuchahi eta tasivachavahi. Supauchapa ema Jesús. Suvechujihapa eta bótechicha, tásiha, suépusasicapa eta táijiyeamaquene perfume. 4 Natiarihisera ena váhiquene náuricahini eta suémepururesirahi eta tasivachaquene perfume, suámasichirahi ema Jesús. Ánipa nacahe:
5 —¿Tájaha tacayema suémepurureca eta juca tasivachaquenehi perfume? Tiúripanahini víjararecahini eta juca táijiyeamaquenehi. Vivehahini eta camuriquene plata, tásiha, vímicatasihahini ena páureana. ¡Máechemarairahahi esu suca esena! —nacahepa.
6 Émasera ema Jesús máuricapa eta suíchaquenehi. Ánipa máicha:
—Ésamirica esu suca esena. ¿Tájaha tacayema ecaecahihi éti esu suca? Tétavicava eta táuriva eta suíchiranuhi. 7 Ena páureanasami, támutuchucha sácheana eta ecachaneravacayare éna. Te jácani ávarahapapuca ímicatacayare, nararihi ena ticamunuana. Nútisera vahi nánasiquenémahi eta eyehe. 8 Esu suca suíchahi eta suímirataharuvahi. Eta juca suépusahasiranuhi eta juca perfume. Sucainapucahi ésu eta suíjiyechirahi eta náquehe tayeheyarehi eta nucaecarasirayare. 9 Nutupiruva numetacahe: Nácani ticametarairuanayare eta tiúrina echajirirucava, náechajisihayarevare eta juca suíchaquenehi esu suca esena. Témechanayare suyehe te tamutu avasareana te juca apaquehe —macahepa.
Eta máijararesirahi ema Júlasi ema Jesús
(Mt 26.14-16; Lc 22.3-6)
10 Tacahe, tiyanapa ema Júlasi, émarichuhi nachamuri ena dócequeneana apóstoleana. Mapauchapa ena tuparairucana, téchajiripanava eta máijararesirayare ema Jesús eta nayehe. 11 Tacahe, tiúrisamureanarine ichape eta nasamirahi eta mavarairahi máijararecayare ema Jesús. Tásiha, nametacapa eta náijarasirayarehi eta plata. Tásiha, jéhevarepa ema Júlasi matanucaipa eta máicharacayarehi eta máimicaratasirayarehi ema Jesús.
Ema Jesús máenimurihapa ena máimitureana
(Mt 26.17-29; Lc 22.7-13; Jn 13.21-30)
12 Tacahe, títecapapa eta piesta Pascua, te tépanavahi eta semanahi nanicahi eta pan mayehere levadura. Étarichuhi eta sáche nacapasihahi eta uvesachicha naniruyarehi te yátipa. Ena máimitureana nayaserecapa ema Jesús:
—¿Táviha pivarahahi vácaijuhe eta vétupirisiava eta vinisirayare eta uvesachicha eta viyeherepi? —nacahepa.
13 Tacahe, mavanecapa ena apinana máimitureana. Máichavacapa:
—Eyana tayehe eta Jerusalén. Te ítecapayarepa tayehe, iácapajicayare ema émana achane tiámapahi eta une te yupi. Éhicayare éma. 14 Eta te peti masiapihayare, éti apana esiapayareva. Tásiha, emetacayare ema ticayehe eta peti, ani íchayare: “Ema viyehe Maestro tivanecahavihi viyaserepanavi pímechahavi eta cuarto vinisihayare eta uvesachicha eta viyeherepi, vicachaneyare éma” íchayare. 15 Tásiha, éma tímechahénapa eta ichape cuarto te anuquehe piso. Táuriquenéipahi eta jácara téjasihacareana, tacaetupirihiqueneripa. Tásiha, étupiricapa eta viniruyare eta ánaqui —máichapa ema Jesús.
16 Tacahe, tiyananapa nacaijuhe te Jerusalén ena apinana vanairucana. Jéhesareinehi náimahapa étapaichuhi eta macayemaqueneanahi ema Jesús. Tacahe, náetupiricapa eta naniruyare tayehe eta Pascua.
17 Tacahe, te yátipa títecapapa ema Jesús macachanepaipa ena apamuriana apóstoleana. 18 Eta náejasiraripahi tinicanaripa, máichamuripa éna ema Jesús:
—Jéhesareinehi, te etaracu éti, mararihi ema émana tíjararecanuyare, émarichu tinicahi nucachanehi —máichapa.
19 Tacahe, ichaperinehi eta máimipanereresiravacahi éna eta juca máichiravacahi. Nayaserecapa ena émanapachu, ánipa náicha:
—¿Nútichupuca jácani? —macahepa ema émana.
—¿Nútichupuca? —macahevarepa ema apana.
20 Tacahe, majicapapa ema Jesús:
—Ema émana te etaracu eti dócequeneana. Mácani néniruyare eta pan néchipaejiruhi te juca nucuruja, émara ema tíjararecanuyare. 21 Nuti Manerejirunuhi ema Viya, étapaichuhi eta nacapasiranuyarehi, títauchavayarehi eta nuyehe eta táechajiriruvahi eta Sagrada Escritura. ¡Páuresamisera ema tíjararecanuyare! ¡Muracayare eta máicuñayare! ¡Tiúripanaichuhini te vahi macuchucahini te sujuhe esu máena! —macahepa.
Ema Jesús máimereuchahi eta macaejasiraya eta arairu matratune ema Maiya
(Mt 26.26-29; Lc 22.14-20; 1 Co 11.23-26)
22 Tacahe, eta nanisirahi, mavehapa eta pan ema Jesús. Mahasulupayachapa ema Viya. Mayuvetucapa máijaracavacapa ena máimitureana. Tacahe, máichavacapa:
—Eta juca néche. Enica —macahepa.
23 Tacahe, mavehavarepa eta vasu náerirare, mahasulupayachavarepa ema Viya. Tásiha, máijaracavarepa ena máimitureana. 24 Te náerapaipahi, máichavacapa:
—Eta juca eta nítine. Éta táepusairuvayare étarichuvare táicutiarayare eta nufirmachiraheyare eta arairu matratune ema Vicaiyaquene, nucaejasirayareva eta matratune apaesa ejacapacare mayehe, ichapemurivayarepahi éti. 25 Jéhesaréinehisera, numetacahe: Vaipa nápechaváimahi nérahivaréni eta juca tachi eta uva, tiámainucava te táitauchavapa eta nusiapiraya eta nucavacureiraya, nucajupahairaya ema Tata Nucaiyaquene. Te jena sache, níjaracaheya vérainapa eta aramaruama —máichapa.
Ema Jesús máimereucha ema Pedro tépiyacavayare vahi máimati ema Jesús
(Mt 26.30-35; Lc 22.31-34; Jn 13.36-38)
26 Eta náitanesirapa, tijiranapa eta jirasare eta nahasulupayachirahi ema Viya. Te títapiricanapa, tiúchucanapa, nacaijuhepa eta te huerta Getsemaní tiávihahi eta táemiripaisinehi eta cerro ticaijare Olivoquiji. 27 Eta napaisirapahi, máichavacapa ema Jesús:
—Puiti juca yati ejunijicanuyare emutu éti, taicha epicayare eta náicharasiranuyarehi. Tásiha, títauchavayarehi eta máechajiriruvahi ema Tata eta te Sagrada Escritura: “Nísapayare nacarataca ema Pastor, nacapasirayaresami. Tásiha, tijunaracanainapa eta uvesana macurujiruanainihi” macahepa. 28 Téhesera te néchepucapa te nécari, nínapucainapa nuyanainapa te Galilea. Ánaqui nucuchapiaheyare éti —máichapa ema Jesús.
29 Émasera ema Pedro máichapa:
—Tayanapane, Tata, najunijicavipuca ena apamuriana, nútisera vahi nujunijicavimahi —máichapa.
30 Ema Jesús máichavarepa:
—Nutupiruva numetacavi pítisami Pedro: Puiti juca yati, te apíhénapa eta táechajisirayare eta varayu, mapahe eta pépiyasiravayare vahi pímatinu —máichapa.
31 Ema Pedro tijaranurusi eta majicapirahi. Ánipa macahe:
—Tayanapanepuca pímicapacanu, váhiquenesera népiyacavaimahi vahi nímativi, váhivare nínajiacavimahi —máichapa.
Étarichuhivare tacahehi eta náechajiriruvahi ena apamuriana máimitureana.
Ema Jesús tiyujaraca te Getsemaní
(Mt 26.36-46; Lc 22.39-46)
32 Tacahe, títecapanapa eta te quinta Getsemaní. Tacahe, máichamuripa ena máimitureana:
—Éjacaichaha eta ani te juca. Ecuchapanuchaha. Núti nuyujarapanayare —máichapa.
33 Tacahe, mámapa ánaquipana ema Pedro, émapa ema Jacobo, émapa ema Juan. Tépanavapa téñamava eta masamure, taicha muraca eta máichavaquenévayarehi. 34 Tacahe, máichavacapa éna:
—Tétavicava eta táeñamirava muraca eta nusamure. Tavaraha ticapacanu. Ánasichaha ani te juca. Váhisera ecuimaca. Ecuneuchanuhi —máichavacapa.
35 Tacahe, tipaipanapa ánaquipanachichahi éma. Tiáquipaicavapa eta te apaquehe. Eta mayujarasirahi, ánipa macahe:
—Tátachicha Nucaiyaquene, píti pirataha tamutu. Picatajicanupaini. Váhini tacuitauchavaini eta níchavaquenevayare. Váhini picuisapaini eta nucatajivairaya. Níjaracavasera núti eta nítauchiraya eta pivarahaquenehi píti —macahepa.
37 Tásiha, téchepucapa. Tichavapa eta te návihahi ena máimitureana. Máimaharinehi éna, tímacanarichucha. Máichapa ema Pedro:
—Piti Simón, ¿pímacarichucha? ¿Tájaha tacayema pímacahi? Váiparinehi pímicatacanuhini pijaneacanuhini étanainahipucaini hora pácahehini. 38 Éjamiuchava. Eyujarauchava apaesaina. Eyaseaca ema Viya eta etumevaina apaesa vahi macuiturucahe ema Satanás. Yátupihinéni eta iáchanevana taratahahi ticaratacava. Étasera eta éche máteji, vahi taratahaimahi ticaratacava —máichapa.
39 Tacahe, tiápechavavarepa tiyana tiyujaraca. Eta mayujarasirahi, étarichuva eta máechajiriruvanahi. 40 Tásiha, tichavavanepa eta te návihahi ena máimitureana. Máimahavarepa tímacanaripavare, taicha muracaripa eta náechapune. Tájinavare nacayemahini táichavenehi eta natsirirahi. Tacahe, tiyanavarepa tiyujarapana. 41 Te mapahequenepa eta mayujarasirahi, tichavapa. Máichavacapa:
—¿Iápechavaipava ímaca? ¿Vuíchahapuca enarahacaquenénahini? ¡Taratapa! Jéhesare, puiti títecapapa eta nutuparahahi nacaratasiranuyare ena ticatianacanuanahi. 42 Ávane ema tíjararecanuyare. Échepuca. Viyana viácapavaca —máichavacapa.
Nacaratacapa ema Jesús
(Mt 26.47-56; Lc 22.47-53; Jn 18.2-11)
43 Téchajiricavaichaha ema Jesús, macahepainecha ema Júlasi. Mámamurihapaipahi ena camuriqueneana suntaruana. Ticaepuchiriquianapaipahi, étapa eta nayeheana espada. Éna, vanairucanahi nayehe ena ticatianacanahi ema Jesús. 44 Ema Júlasi, tatiarihihi eta máicutiarayarehi eta náimatirayarehi ena suntaruana ema Jesús. Ani tacahehi eta máechajiriruvahi ema Júlasi:
—Ecunenuyare. Ema nétserareruyare, éma ecaratacaya. Machu ecaitica, muraca eta ecaratasiraina —máichavacapa.
45 Te títecapanapa, mapauchapa ema Júlasi ema Jesús. Máichapa:
—Yátiheipa, tata Maestro —máichapa.
46 Tásiha, máetserarecapa. Tacahe, ena suntaruana enevanepa nacaratacahi. 47 Tacahe, ema émana apóstole, eta máimaira nacaratasirahi ema Jesús, mavehapa eta mayehe espada. Máquijica eta machaca ema mamusura ema aquenuca Caifás. 48 Émasera ema Jesús máichavacapa ena suntaruana:
—¿Tájaha tacayema ecasiña eta espada, ecaepuchiriquipaipahivare eta ecaratasiranuyare, tímicutijiricavapa námerahihini núti? 49 Étayapasica cape juca tamutuhi sácheana nucachanehehi nímitucahehi tayehe eta Templo. Váhivare epatsicavahini ecaratacanuhini. Tacahehisera éta, títauchavayarehi tamutu eta téchajiriruvana eta Sagrada Escritura —máichavacapa.
50 Tacahe, tijunaracanapa namutu ena apóstoleana nanaquicapa ema Jesús. 51 Matiarihivare ema émana amaperu achane. Téhicapahi. Ticaepacuhapahi eta te sávana. Tacahe, nacaratacavarepa éma apana. 52 Tijunahisera manaquicapa eta máepacuhainihi sávana. Tiyanapa mamuriarepaipa.
Nacatupihapa ema Jesús te namirahu ena aquenucarahana
(Mt 26.57-68; Lc 22.54-55, 63-71; Jn 18.12-14, 19-24)
53 Tacahe, nacaitecapapa ema Jesús te mapena ema corregidor. Ema Pedro, máehiequenehapahi éna, mayererehipahisera. Títujicavapa tisiapa eta te canchón tayehe eta mapena ema corregidor. Tásiha, téjacapa macachanemuripa ena suntaruana, tiásacavahi eta te yucu. Váhisera náimatihini éma. Tacahe, tiúrujicavanapa namutuyaréni ena apamuriana tuparairucana énapa ena aquenucarahana énapa ena escribánoana. Napanerechaipa, natanunuicaripa eta ticaviureyarehi ema Jesús. Náichuhapa ena tépiyaequenehanayarehi eta matapiravayarehi náicha, navarairahi náimicapacayarehi éma. Váhisera náichimavahini eta maviurevainahini. 56 Camurianahinéni ena tépiyaequenehanahi éma, váhisera tácuticacahini eta nacayemaqueneanahi. 57 Titupihanavarepa ena apamuriana tépiyahirahianayarehi. Ánipa macahe ema émana eta máepiyahiraivahi:
58 —Núti nusamahi ani macahehi ema maca: “Núti nuvetataicayare eta juca Templo náepiyaruhi ena achaneana. Tásiha, te mapánaquenénapa sache, nímichavayare nucatupiha eta apana Templo. Váipasera tácutimahi eta náepiyaruhi ena achaneana”. Eta juca nusamaquenehi eta máechajiriruvanahi ema Jesús —macahepa ema tépiyahirahi.
59 Váhiquenesera tácuticacahini eta máechajiriruvanahi nayehe ena apamuriana.
60 Tacahe, ema corregidor téchepucapa eta mayaseresirayarehi ema Jesús. Ánipa maicha:
—¿Tájaha tacayema vahi pijicapavaca ena nani eta pimetauchacasivahi? ¿Yátupipuca eta nacayemaquenehi? Taicha vímahavi eta vahi picatiuchiravainahini —máichapa.
61 Émasera ema Jesús vahi majicapavacahini. Timatinaichucha. Tásiha, mápechavare mayasereca ema corregidor:
—Nuvaraha pimetacanu. ¿Píti pímijachavahíjicacha pítihi Cristo ema vicuchapaquenehi, Machicha ema Viya? —máichapa.
62 Tacahe, ema Jesús majicapapa:
—Yátupi nuti Cristonu. Nuti Manerejirunuhi ema Viya. Tásiha, numetacaheyare eta apana. Járajapaya eta sácheyare ímahanuyare eta néjasirayare te mavaure ema Viya máitupajijihaquenehi. Ímahanuyareva núti eta núcupaisirayareva, násihayare te anuma, támiranuyarepahi eta úcaji —máichapa.
63 Tacahe, ema corregidor eta masamirahi, tisemarinehi ichape. Tivetsayujiacavapa eta mamuiriha eta masemanevahi. Tásiha, macahepa:
—¡Émaquenepa visama ema maca tépiyacavahi Machicha ema Viya! Tétavicavaipa eta maviureva taicha macaecahihi ema Viya. Vaipa tácamesa vitanucahini ena testigoanayare. Puiti esamaripa éti eta juca macayemaquenehi. ¿Tájaha vícharacayare puiti ema maca? —macahepa.
Tacahe, namutupa najicapa:
—¡Ticaviurevaipa! ¡Étaina táimicapaca! —nacahepa.
65 Tacahe, nátutuáca éma. Náepacauquichavarepa, tásiha, náehamirahavarepa te mamira. Tásiha, náichapa:
—Te yátupihipuca pítihi Cristo, pímatinuyare nájahanupuca nuti néhavihi. ¡Pimetacahavi! —náichapa.
Énapa ena suntaruana, te námapaipahi, náehavarepa. Ichape eta náichirahi.
Ema Pedro tépiyacavapa vahi máimati ema Jesús
(Mt 26.69-75; Lc 22.56-62; Jn 18.15-18, 25-29)
66 Tiuri, ema Pedro, matiarihichahahi eta te canchón. Tacahe, sucahepaipahi esu mavanara ema corregidor. 67 Suímahapa ema Pedro, tiásacavahi. Suímararacapa eta mamira. Tásiha, suíchapa:
—Németeaca pítirichu ñichamuri eñi ñica Jesús, eñi nazareno —suíchapa.
68 Émasera majicapapa:
—Vahi nímati ema péchajisihaquenehi. ¿Távihapuca pímatinenuhi píti? —máichapa.
Tacahe, tiyanapa éma eta te portón. Téchajicavanepa eta varayu. 69 Suímahavarepa tiápechava esu esena. Sumetacavacapa ena natiarihiqueneanahi, suíchapa:
—Éñi ñica eñi nachamuri ena téhicanahi eñi Jesús —suíchapa.
70 Tiápechavavarepa ema Pedro tépiyacava vahi máimatihini ema Jesús. Tacahe, te tiyererehachichavare, ena natiarihiquenehi náichapa ema Pedro:
—Yátupiquene pítirichu machamuri ema maena Jesús, taicha eta péchajisira, tímaticarehi eta piásihairahi te Galilea —náichapa.
71 Tacahe, majicapapa:
—Máicuñacanuine ema Viya, te vahi nucucahe yátupina. Váhiquenesera nímati ema achane échajisihaquenehi —macahepa.
72 Enurujipa tiápechava téchajica eta varayu. Tíjahúchavapa téchava ema Pedro eta macayemaquenehi ema Jesús: “Te tamirahuinapaichaha eta apíhequenéna téchajica eta varayu, píti mapahenaripa eta pépiyacavayare vahi pímatinu”. Eta máechavairahi ema Pedro, tépanavapa tíyaha.
15Námapa ema Jesús te mamirahu ema Pilato
(Mt 27.1-2, 11-14; Lc 23.1-5; Jn 18.28-38)
1 Te tijarahipa, tiápechavanavarepa tiúrujicavana namutuyaréni ena aquenucarahana, taicha náichuhaqueneanahi ena tuparairucana, éna escribánoana. Tiyaserejiricacanapa tájahapuca eta náichararacayarehi ema Jesús. Tacahe, nacuchucapa ticaitihapaipa eta námirapahi te mamirahu ema Prefecto Poncio Pilato. Eta máimairahi ema Pilato ema Jesús, mavarahapa máimatiyarehi éma. 2 Tacahe, mayaserecapa:
—¿Yátupisareji réyvihi píti nayehe ena pijaneanana israelítana? —máichapa.
Ema Jesús majicapapa:
—Pétupicavahi eta juca piyaseresiranuhi. Yátupihi eta nurreyvahi —máichapa.
3 Tásiha, ena tuparairucana nametauchaipa ema Jesús, camuri eta maviurevahi náicha. 4 Tacahe, mápechavare mayasereca ema Pilato. Máichapa:
—¿Vahi péchajiuchava eta juca nametauchiravihi? Camuri eta piviurevahi náicha —máichapa.
5 Émasera ema Jesús váhiquene majicapahini. Tásiha, máramipa ema Pilato.
Ema Pilato macavanairipipa eta náetatasiraya ema Jesús
(Mt 27.15-26; Lc 23.13-25; Jn 18.38–19.16)
6 Tiuri puiti, tatiarihi eta mayeherepihi ema Pilato te Páscuamuhuana. Macaiticayarehi ema émana preso mácani nayasearuyarehi ena achaneana. 7 Tacahe, natiarihihi eta te cárcel ena ajairana ticaeratanahi. Ichape eta naviurevahi ena téhajiricacarahiana te revolución, nacapasirapahi ena achaneana. Te namuri, matiarihihi ema achane ticaijare Barrabás. 8 Tásiha, ena achaneana nayaseacapa ema Pilato máichahini eta mayeherepi. Ánipa náicha:
—Vivaraha picha eta piyeherepi te Páscuamuhuana —náichapa.
9 Tacahe, mayaseremurihapa ema Pilato:
—¿Evarahapuca nucaitica ema eyehe Rey, iáquenumuri eti israelítana? —macahepa ema Pilato. 10 (Taicha ema Pilato máimatiacaripahi eta nametauchirahi ema Jesús ena tuparairucana taicha nacapinaruhi éma.)
11 Énasera ena tuparairucana náimitumuriharipa ena achaneana, eta nayaseasirayarehi émaina máuchucuha ema Barrabás.
12 Tacahe, ema Pilato mayaseremurihavare. Máichapa:
—¿Tájahasica nícharacayare ema Jesús ema íjarechaquenehi Rey iáquenumuri eti israelítana? —máichamuripa.
13 Éna, tipiaracanapa eta najicapirahi:
—¡Pémetatareca te crusu! —nacahepa.
14 Tásiha, mápechavarepa mayaseremuriha, ánipa máicha:
—¿Tájaha tacayemahi eyaseacahi eta németataresiraya ema maca? ¿Tájahasica eta maviurevahi? —máichapa.
Énasera tipiaracanavare muracapanapa:
—¡Pémetatareca te crusu! —nacahepa.
15 Ema Pilato mavarahahi tiúriyarehi nayehe ena achaneana. Tacahe, mavanecapa ena suntaruana, ánipa maicha:
—Ecaiticaya ema Barrabás. Émasera ema maca Jesús, iámayare, éstacayare. Étatacayareva te crusu —máichavacapa.
Nacaecahijiricava ema Jesús ena suntaruana
(Mt 27.27-31; Jn 19.1-3)
16 Tacahe, ena suntaruana námapa ema Jesús tayehe eta náestasihayarehi te távirarehi eta guardia. Náimichuhavarepa namutu ena apamuriana suntaruana náumurivana. 17 Te náitauchapa eta náestasirahi éma, namuriachapa eta muíriare mularume. Náitsamemacapa eta itapepi eta majarapiyarehi. Nanacapa te machuti. 18 Nacavayuemarajipa. Náepuyumirauchavarepa, ánipa náicha:
—Tata, ¡pítitataji nayehevihíji Rey ena israelítana! —nacahepa.
Náepuchisicapa eta te machuti tayehe eta curinaqui. Nátutuácavarepa. 20 Tacahe, te títavanapa eta nacaetemajirisirahi, navejamuhiacapa eta mularume. Nanacavarepa eta mamuirihaichu. Tásiha, námapa tayehe eta macaetataiyayarehi te crusu. Náetatacapa ema Jesús te crusu
(Mt 27.32-44; Lc 23.26-43; Jn 19.17-27)
21 Eta napaisirapahi te calle, nácapajicapa ema achane ticaijare Simón. Éma, másihapahi te máesane. Napamicapa éma manaracuha eta macurusura ema Jesús. (Ema maca Simón, máuchusinehi te jena avasare Cirene. Éma, máiyahi ema Alejandro émapa ema Rufo.)
22 Tacahe, nacaitecapapa tayehe eta masihi nacaetatairare ticaijare Gólgota. 23 Ánaquipa náesichinehi ema Jesús eta vino ticasiriquiama eta ipuruji tisucareama ticaijare mirra. Váhisera máerahini. 24 Tacahe, náetatacapa éma te crusu. Ena suntaruana, nasuertehachapa eta mamuirihaini eta náijarajirisiracacayare.
25 Te náetatacapa éma, las nuéveripa eta yáticarahi. 26 Te tápusi eta macurusura, tatiarihihivare eta ajureca táechajisihahi eta tiviuchahi eta máepenirayarehi. Ani tacahehi eta ajureca: “Ema Rey nayehe ena israelítana”. 27 Natiarihivare ena apinana tiámerahiana. Ticaetatanahivare te machacaya, ema émana te mavaure, ema apana te sapa. 28 Tacahe, tamutu títauchavahi eta táechajiriruvana eta Sagrada Escritura, ani tacahe: “Náimijachahi ema nachamurihi ena namauriqueneana”.
29 Tacahe, ena tiánucumirauchanapahi, tépiupiusicavanapaipa eta nacaecahirapaipahi ema Jesús. Ánipa nacahe:
—¡Pítitataji! Picahechajiriruvahi eta piáquipaisirayarehíji eta Templo, piratahahivaréji pímichava picatupiha eta arairu Templo te mapanayarerichuhíji sache. Puiti vivaraha vímaha eta pítupajijiasiravahi. 30 Piúcupaica te jara crusu. ¡Picatiuchava pítijivaina! —náichapa.
31 Énerichuvare ena tuparairucana nacaecahijiricavare, énapa ena escribánoana. Náichajiricácapa:
—Ema mácacacha, macahehi eta máechajiriruvahi eta maratahairahíji macatiuchavaca ena apamuriana achaneana. Tásiha, puiti váhivare máratahahini émajivainahini macatiuchavahini eta te jara mávihahi. 32 Te yátupinahini Cristo, Reyinahini viyehe viti israelítana, macatiuchavaipahini, ¿masi? Máucupaicaripahini te jara crusu, ¿masi? Visuapasarepaini eta vímairainahini —nacahepa.
Ena tiámerahiana ticaetatanahivare te machacaya, énerichuvare nacaecahihivare éna apanavare.
Eta máepenirahi ema Jesús
(Mt 27.45-56; Lc 23.44-49; Jn 19.28-30)
33 Tacahe, te las dócequenepa, témahapa eta sache. Timapicupa tamutu eta apaquehe. Mapana hora eta tamapicuirahi. 34 Tásiha, te las trespa sache, tipiaracapa muraca ema Jesús, ánipa macahe:
—Elí, Elí, ¡lama sabactani! —te véchajiriruva, ani tacahe: “¡Tata Nucaiyaquene! ¡Tata Nucaiyaquene! ¡Vahi picujunijicanu!”
35 Tacahe, ena natiarihiqueneanahi ena tisamanahi, ánivarepa nacahe:
—Esama. Ema maca achane mapiaracahi ema víyarahaini profeta Elías —nacahepa.
36 Ema apana tiyanapa tijunapahi máepanapa eta machuchujiruyarehi eta tisisica vino. Máitiacapa te tiúqui curinaqui. Máimicapayacapa eta majaca, machuchujicayarehi. Tacahe, máichapa:
—Ésamiricachucha. Vímahayare te títecapayarepuca macatiuchapana ema Elías —máichapa.
37 Tacahe, tiápechavavarepa tipiaraca muraca ema Jesús. Tépenapa. 38 Tásiha, tíjahúchavapa tétsayumecapa eta cortina tayehe eta Templo. Tépanava te anuquehe, tíchecuha te apaquehe. 39 Tásiha, ema nacapitara ena suntaruana romanoana, eta matupihairahi máimararasirahi te mamirahu ema Jesús, masamirahi eta mapiarasirahi, ánipa macahehi:
—Yátupiquenerichuyapa Machicha ema Viya ema maca —macahepa.
40 Tacahe, natiarihihivare ena esenana. Náimararacahi, nayererehihisera. Te nataracu, sutiarihihi esu María Magdalena, esu Salomé, ésupa esu apana María. (Esu suca María, máenahi ema Jacobochicha émapa ema José.) 41 Ena nani esenana ena náumurivana ena téhicarairicanapahi téchapajiricanapahi ema Jesús eta mapaisirapahi te másihapa te Galilea. Natiarihivare ena camuriana apamuriana esenana náitecapaquenehi te Jerusalén, téhicanapahi éma.
Nacucupaicapa te crusu ema Jesús, náecarayarepa
(Mt 27.57-61; Lc 23.50-56; Jn 19.38-42)
42 Matiarihihivare ema achane ticaijare José+ 15:42-43 Ema maca José, vahi émaina ema maparape ema Jacobo ema táechajisihaquenehi te versículo 40. Váhivare émaina ema José ema suima esu María, máenahi ema Viáquenu Jesucristo. Ema maca José, tatiarihi eta mávacure tayehe eta Cabildo te Jerusalén. Émasera vahi máimicasiapavahini nayehe ena ticatianacanahi ema Jesús. (Pitanuca te libro Lucas 23.51.). Ticavasahi te Arimatea te Judea. Éma, tétavicavahi eta mapicauchacarevahi. Masuapahi ema Jesús eta émairahi ema Cristo mavaneruhi ema Viya, étaripa eta émairahi ema téchayarehi namutu ena achaneana. Ema maca José, náumurivahi ena aquenucarahana. Tacahe, te cáperehipa eta jena sáchequenehi, tétumechavapa ema José tiyanapa eta me Pilato, mayaseapanahi eta máquehe ema Jesús, mavarairahi máecarayare. Tacahe, tiyayauchavapa taicha téricayarepahi eta sache. Vahi táisapacarehíni náecararecahini te yátimuhu, váhivare táisapacarehini máejamiacahini te jena sávarumuhu. 44 Máraminehi ema Pilato eta máijahúchiravahi tépenavane ema Jesús. Tásiha, máimichuhapa ema nacapitara. Te títecapapa ema nacapitara, mayaserecapa te yátupihipuca tépenaripa ema Jesús. 45 Tásiha, eta mametasirahi ema nacapitara eta máepeniraipahi ema Jesús, máisapapa ema Pilato eta máquehe ema Jesús. 46 Tacahe, tiyanapa ema José. Mámapa eta tiúrina sávana mavachareruhi. Tásiha, macucupaicapa eta máquehe ema Jesús. Náyuruácapa tayehe eta sávana. Náiyaracuhapa tayehe eta máecari eta te mari nasecajueruhi. Tásiha, najihachapa te tapaja eta máecari eta ticheyarame mari tajitacarequene. 47 Sutiarihihivare esu María Magdalena ésupa esu apana María+ 15:47 Esu suca María, esu táechajisihaquenehi te versículo 40. (Te pivaraha pecha pitanuca Juan 19.25.). Náimararacahi, náimatipa eta nanasihahi eta máquehe ema Jesús.
16Eta máechepusira ema Jesús eta te máecari
(Mt 28.1-10; Lc 24.1-12; Jn 20.1-10)
1 Tacahe, te jena sache sávaruquenehi, téricaipa eta sache, tiyanapa esu María Magdalena, ésupa esu Salomé, ésupa esu apana María. Tivacharecanapa eta tíjiyequene perfume nayariasihayare eta máquehe ema Jesús. 2 Tásiha, te apanapa sache, lumíncuquenehi, nayatirupa tiyanana eta te máecari. Te tiúchucapa eta sache, títecapanapaipa éna eta te máecari. 3 Eta napaisirapahi, tiyaserejiricacanapaipa. Ánipa nacahe:
—¿Nájahapapucaini náequehepuichinahavini eta tajiha eta ñécari eñi Viáquenu eta mari tajitacarequene? —nacahepa.
4 Te títecapanapa, náimahapa eta márime tájinaripahi te tapajacura eta máecari. 5 Tásiha, tisiapanapa. Ánaqui náimahapa ema émana amaperu achane, mávihahi te vaure. Eta mamuiriha, tétavicava eta tajapuva. Tiáramecanarinehi ena esenana. 6 Ema amaperu achane máechajicavacapa:
—Vahi ecupica. Éti etanucapahi ema Jesús Nazareno, ema macaetataquenenihi. Májinaripahi, taicha ticaechepucasiripa. Yare, ímaha. Júcahi eta mávinehi. 7 Tiuri puiti, eyana emetaca ema Pedro, tásiha, namutu ena apamuriana echamuriana. Emetacavaca tiyanayare ema Jesús eta te Galilea. Ánaqui macuchapiaheyare emutu éti. Échavarichuhipuca eta macayemaqueneanahi te achanerichaha —máichavacapa ema ángele.
8 Tacahe, tiúchucanapa eta te máecari. Tiyananapa tijunapanapaipa. Tiyayacareanapaipa taicha eta náramirahi. Eta nayanirahi, nájina nametaruinahini taicha eta napisirahi.
Tímerecavapa ema Jesús suyehe esu María Magdalena
(Jn 20.11-18)
9 Tiuri, eta máechepusirahi ema Jesús te máecari te jena lumíncuquenehi te yáticarahichicha, sutivapa máimeresiavahi suyehe esu María Magdalena. (Esu suca María, esu máepachiaruhi ena siétequeneana éreanana te suáquehe.) 10 Tacahe, tiyanapa ésu, sumetapana ena suchamurianahi. Éna, tétavicavahi eta napanereresirahi, tíyahanahi eta nacatisamurevairahi. 11 Váhisera nasuapahini eta sumetarapihi esu María eta máechepusiraipa, machaviraipahi títareca, étapa eta máimeresiravahi eta suyehe.
Tímerecavapa ema Jesús nayehe ena apinana máimitureana
(Lc 24.13-35)
12 Te táequenepa eta juca, tímerecavavarepa ema Jesús nayehe ena apinana máimitureana eta napaisirapahi, nacaijuheirahi eta avasarechicha te tachacaya eta Jerusalén. Tiápamaichavahisera eta mamira. Vahi náimatívanehini éma. 13 Téhesera náimatipa éma, majunijiacavacapa. Tacahe, tichavavaneanapa nametapana ena apamuriana nachamuriana. Váhiquenevaresera nasuapahini ena apinana, eta nametasirahi.
Tímerecava ema Jesús nayehe ena mayeheana apóstoleana
(Lc 24.36; Jn 20.19-21)
14 Tiuri, te táequenepa, tiúrujicavanahi eta nanisirahi ena óncequeneana apóstoleana. Tacahe, tíjahúchavapa tímerecava ema Jesús eta nayehe. Macajachamurivarepa eta namasuapirahi eta nametarapianahi ena tímahanahi éma eta máechepusiraipahi.
Matuparaca ema Jesús ena apóstoleana
(Mt 28.16-20; Lc 24.37-49; Jn 20.22-23)
15 Tacahe, máichavarepa:
—Eyana epaica te tamutu eta avasareana eta te juca apaquehe. Ecametarairuyare eta tiúrina echajirirucava nayehe namutu ena achaneana. 16 Nucuchucuhavacayare namutu ena tisuapajirahianaya, ena ticaicachasianaya. Énasera éna vahi tisuapanaya, ticaicuñanayare taicha tanasirichuhi eta napecaturana.
17 Ena tisuapajirahiana náimerecayare eta juca tiáramicareana: Náimijunijicayare ena éreanana nayehe ena achaneana, taicha námapicayare eta níjare. Náitucayare téchajicana tayehe eta apanana échajirirucavana namaitucaqueneanainihi. 18 Te nacaratacahipuca eta quichareana, tájina táicharacaimahi. Te téranahipuca eta venéno, tájinavare náichavaimahi. Nanacayare eta navahuana nayehe ena nácani nacajumaqueneana, tásiha, tinaracanayare éna —macahepa.
Eta mayapirahi ema Jesús te anuma
(Lc 24.50-53)
19 Tacahe, te títavapa tamutu eta mametarapianahi ema Viáquenu Jesús, tiyanapa tiyapa te anuma. Ema Viya macaejacapa ema Machicha te mavaure.
20 Tacahe, tiyananapa eta te tamutu avasareana ena máimitureana. Ticametarairuanapaipa eta tiúrina echajirirucavana. Ichape eta máimicatasiravacapahi ema Viáquenu. Tétávicavahi tajacapacarevahi máicha, eta náimiturapianapahi. Taicha máijaracavacapahi eta náimeresirapahi eta tiáramicareana ticunachacareanahi.
Tamu tupa.